Marsi peal on võimalik elada

Samaaegselt uurimisjaama Phoenix maandumisega Marsi põhjapooluse lähistele on teadlased saanud esimese tõendi, et elu Marsi peal on tõesti võimalik.

Punane planeet Foto: AFP / Scanpix

Nimelt on Liverpooli elanik Keith Sorell viimased 17 aastat elanud sõna otseses mõttes Marsi peal, tarvitades toiduks vaid Marsi-nimelist šokolaadi, kirjutas ajaleht The Sun.
Neid šokolaade sööb ta nii hommikusöögiks, lõunaks kui õhtueineks ning isegi kõrtsis joob ta viinaga segatud Marsi kokteili, märkis ajaleht. Äripäeviti kulub mehel kuni 12 šokolaadi, nädalavahetustel lubab 37-aastane inglane endale aga veelgi rohkem maiust. Aastas tarvitab ta sel moel ära 4000 šokolaadiportsjonit.
Toitumisekspert Anne Sidnell avaldas samas väljaandes imestust, et šokolaadisõltlane on oma dieedi peal nii kaua vastu pidanud. Ta hoiatas, et ehkki Marsi šokolaad võib pakkuda eluks vajalikke vitamiine, kaltsiumi ja valke, jääb kindlasti puudu kiudainetest ning vanas eas hakkab see Marsi-elaniku tervise kallal tunda andma.

Huvitav teada !! Jasmiin aitab võidelda vähiga

Iisraeli Tel Avivi ülikooli teadlased töötasid jasmiinist ammutatud jasmonaadi baasil välja vähiravimi.

Jasmiin. Foto: Margus Ansu

Professor Eliezer Flescher Tel Avivi ülikoolist alustas jasmonaadi uurimist ligi kümmekond aastat tagasi ning lähiaastatel peaks saama tema uurimistööde vilju maitsta juba uue ravimi näol, kirjutab Science Daily.
«Atsetüülsalitsüülhape (aspiriin) põhineb taimsel stressihormoonil,» ütles professor Flescher. «Ma küsisin endalt, kas leiduda võib teisigi taimseid stressihormoone, mis võivad olla kliinilised efektiivsed? Kuna erinevad uurimused on viidanud võimalusele, et aspiriin võib ennetada vähki, eriti käärsoolevähki, mõistsin ma, et olemas võib olla ka taimne hormoon, mis võitleks vähiga veel efektiivsemalt. Ma võtsin ette jasmonaadi,» rääkis Flescher.Jasmonaadile, mida tuntakse ka metüüljasmonaadi nime all, tundub reageerivat nii verevähk kui ka teised kasvajad. Professor Flescher nimetab kõnealust ainet alles «skeletiks», mille alusel saab tuletada erinevaid keemilisi aineid. Esimesed kliinilised katsed inimestega on õnnestunud ja professor Flescher loodab, et jasmonaadil põhinev vähivastane ravim võib olla Ameerikas saadaval juba lähima nelja aasta jooksul. «Jasmonaati kasutatakse laialdaselt põllumajanduses ja kosmeetikas,» ütles Flescher. Professor lisas, et jasmonaadi puhul on juba tõestatud, et see pole mürgine ning kuna tegemist on loodusliku kemikaaliga, teeb see kõik uue ravimi loomise lihtsamaks ja kiiremaks.

Külmakartlik hüljes ujus soojadesse vetesse

Gröönimaa jäistes vetes elanud hüljes ujus 4000 kilomeetrit lõuna poole soojadesse vetesse.
Sealne soojus kahjustas arktilist veelooma, kirjutab STT.
Kui hüljes Maroko lähistelt leiti, siis oli ta kaotanud enamiku oma karvkattest ja oli vaevu elus. Loom toimetati Suurbritanniasse Cornwalli loomapäästekeskusesse toibuma.
Hüljes lasti hiljem Orkney saarte juures vette, lootuses, et ta külmadesse vetesse tagasi ujub. Kuid hüljes ei teinud seda ja suundus Põhja-Hispaania vetesse ning teda nähti San Sebastiani linna lähistel ning ta tuli toimetada loomapäästekeskusesse tagasi.
Teadlaste kinnitusel võivad toiduotsingul hülged oma tavalisest elupaigast väga kaugele rännata, kuid tavaliselt lähevad nad elukohta hiljem tagasi.
Cornwalli hülgeuurijad on kaotanud lootuse selle suhtes, et paari aasta vanune hüljes läheks Gröönimaa rannikuvetesse tagasi. Et Saharat aidata, lõid nad loomapäästekeskuses olud, mis enam-vähem vastavad hülge tavalisele elukeskkonnale.
«Algus oli raske. Kui Sahara elukohta toodi jääd, põgenes ta hirmunult selle eest. Probleem tuli siis päevavalgele – Sahara on arktiline hüljes, kes kardab külma. See on umbes sama, kui linnud kardaksid kõrgeid puid. Tavapäraselt ei ole Põhja-Jäämere piirkonna hülged külmakartlikud,» lausus Sahara hoidja Tamara Cooper. Cooper lisas, et Sahara ei harjunud külma ja jääga pikka aega.
«Tundub, et vanad mälestused on hakanud talle meelde tulema. Ta on hakanud juba jääd nuusutama ning jääl lamama. Enam ei pruugi kuigi kaua aega minna, et temast täiesti tavaline külma mitte pelgav hüljes saab,» selgitas Cooper.
Suurbritannia rahvusliku hüljeste turvakeskuse The National Seal Sanctuary esindaja Rachel Vine tõdes, et Sahara on ka kartlik hüljes.
«Ta kardab väga inimesi ja selle suhtes teda enam ümber ei õpeta. Ta on kaks korda ujunud valesse kohta, kannatanud nälja ja haiguste käes,» arvas Vine.
Loomade turvapaik kuulutas välja korjanduse, et kasvavale hülgele uut elupaika ehitada. Praegu 140 kilogrammi kaaluv Sahara võib tulevikus kaaluda 400 kilogrammi.

Hiigelsuur tigu ohustab Eestit

Pärnust avastati hispaania teetigu, kes võõrliigina ohustab kohalikke liike ja võib teha kahju põllumajanduses. Teadlased hoiatavad, et hea isuga ja kiiresti paljunev elukas võib levida väga kiiresti ja peagi muutuda probleemiks kogu Eestis.
Esimest korda leiti mõni oranž hiigelsuur kojata tigu Riia maantee kahe kortermaja aedadest juba eelmisel aastal, tänavusel niiskel suvel korjasid elanikud limuseid juba kümnete kaupa. «Mina nägin sel aastal neid elukaid esimest korda,» rääkis ühe kortermaja elanik Eevi Talviste. «Ma ei tea, kui palju nälkjad siin lilli ja peenraid on kahjustanud, aga naabrinaine korjab neid sageli.»Et aedade vahetus naabruses asub Juhani istikuäri, arvati kutsumata külalised just sealt pärinevat. Istikuäri juhataja Aire Joonas on oma sõnul näinud oranže tigusid mitu aastat, kuid pole osanud neile tähelepanu pöörata. Sööb isegi liigikaaslasi«Meil on siin kõikvõimalikke tigusid ja nälkjaid, need käivad taimekasvatusega paratamatult kaasas,» ütles Joonas. «Tänavu on neid rohkem, ilmselt sobis neile soe talv.»Hispaania teetigu Arion lusitanicus on rööveluviisiga, sööb peale taimtoidu teisi liike ja omaenda liigikaaslasigi. Eesti malakoloogia ühingu liikme Piret Kiristaja sõnade järgi on hispaania migrant ohtlik eelkõige võõrliigina, kes võib hakata välja tõrjuma kohalikke liike. «Ma ei oska täpselt hinnata, kui suurt kahju ta võib tekitada põllumajandusele, kuid looduskaitsekeskuse andmetel on näiteks Norras kulutatud nende tigude tõrjele suur hulk raha,» ütles Kiristaja. Silmatorkavalt suur keha«Vaevalt ta lausa massilist põllukultuuride hävingut põhjustab, aga mõne taluniku maasikasaagi võib rikkuda küll,» lisas Kiristaja.Tema sõnutsi muneb Arion lusitanicus aastas vähemalt 200–300 muna, kellest võib soodsate elutingimuste juures saada suur populatsioon. Peale Pärnu on teada antud veel kümmekonnast tigude leiust Tallinnas, enamasti on tegu just istikuäride naabrusega. Skandinaavia maades levinud tigu suudab kiiresti uutele aladele tungida, näiteks Helsingis algselt leitud väike populatsioon levis üle linna vaid mõne aastaga. Migrante eristab Eesti seatigudest silmatorkavalt sooniline ja suur keha, oranž värvus ja paks limakiht nahal. Kõikidest leidudest palutakse teatada keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse telefonil 673 6611 või kirjutades info@ic.envir.ee, kirjale tuleks lisada teost tehtud foto. Kui spetsialist kinnitab, et tegu on võõrliigiga, tuleks limused hävitada soolvees või keetes.