Haiglasse minek ...

On veel loetud päevad ja tunnid ning siis olen ma veidi aega te kõigi jaoks kadunud. Mitte ehk päris kadunud, aga siiski ... ma ei tea kas ma suudan rääkida, käia, olla ... võimalik et mul on tugevad valud ja palju pisaraid. Mul on hirmumõtted ja kurb meel. Mul on paanika. Ma lähen esimest korda haiglasse ja operatsioonile. Kuid ma loodan, et seal on head arstid ja äkki mõni sõbergi tuleb vaatama. Õnneks on seal tuttav arst ees, kes vähemalt pilku peal koguaeg lubas hoida - ma usun Kadrisse :) Aga ikkagi, ma näen õudukaid unes, ma kujutan ette mis niru söök seal on jne jne ... Aga teie olge rõõmsad ! Nautige ka minu eest kevadet ! Ja kui peaks juhtuma, et ma olen VÄGA KAUA kadunud ... siis teadke ... te olete mulle kallid ja ilma teieta ei oleks mind ammu enam olemas :)

Ehk kohtume taas peagi ja ehk suudan olla ma jälle rõõmsam kui ma olen viimasel ajal olnud. Kallin teid kõiki !