erinevad arusaamad

Njah. Ma ei ole kunagi lapsevanem olnud, kuid ilmselt on minus väljalöömas bioloogiline emadus instinkt. Kuna minu Musi peab end igavaks ... ta lihtsalt ei leia aega oma perele ja lapsele ... siis otsustas laps ise oma aega sisustama hakata. Käis kuskil teises linna otsas sõpradega omi asju ajamas. Lapsele on aga range käsk antud kätte iga õhtu kl. 22 kodus olla. Õues oli aga koerailm ja samas teisest linna otsast koju sõitmine läheb ka omajagu aega ning pisike Tibu ei jõud koju õigeks ajaks. Lõpuks oli õues päris pime ja ning laps läbi märg ja pisarais, sest tekkis hirm karistuste ees :( Aga see selleks ... igatahes kui laps lõpuks hirmununa ja läbi märjana koju jõudis algasidki meil Musiga kasvatuslikud lahkhelid. Mina leidsin, et selleks hetkeks oli last noomitud juba omajagu. Palusin lapsel märjad riided ära võtta ja kuivad soojad riided selga panna. Ning seejärel palusin isa, et ta keedaks lapsele kuuma teed ja viiks paar tekki veel lisaks. Vaeseke lõdises teki all mis jube. Ei tahaks, et poiss vastu suve haigeks jääks. Siin meil hakkaski nagu asi riidu kiskuma, mees ei viitsinu teed keeta ja tekke viia ja mina pidin miljon korda paluma, et ta seda kõike teeks :( Laps on olulisem kui täiskasvanud ... aga jah ... lõpp kokkuvõttes Musi tegigi teed ja viis tekid, kuid minul sai ka süda täis ... ma ple kunagi ju lapsevanem olnud ja äkki siis ma ei teagi nende kasvatamisest ja nännutamisest midagi. Igatahes otsustasin edaspidi suu kinni pidada. Loodan, et keegi nüüd haigeks ei jäänud. Annaksin oma lapse eest kõik, et tal hea oleks ja et teda hoida. Ehk annab jumal mulle kunagi endale võimaluse lapsevanemaks hakata :))