ütle meri ... mu meri ... miks Sa siia mind tõid ...

mida päevad edasi, mida aastad edasi ... seda enam tunnen ma sidet merega. Tänane päev ei toonud ka endaga midagi eriti kaasa, lebotamine, teleka vahtimine ... kuid peale lõunat kiskus mind taas mere äärde miski ... lihtsalt tunned, kuidas kellegagi rääkida ei suuda ja niisama kah ei taha passida ... sõitsin taas oma lemmik paika Kassarisse ... Sääretirpi ... parklas oli küll palju autosid, kuid õnneks on kadakaid ja sopikesi palju et üksi olla ... kaasas pakk ajakirju ja moblast mängis kõrvu muusika ... tuul sasis juustes ja päike sillerdas kehal ... ma ei ole küll kunagi eriline praadija olnud ... kui niisama mere ääres istuda ja kaugusesse vaadata ja mõtteid mõlgutada meeldib mulle küll ... avastasin peas taas selliseid mõtteid, et nüüd kisub elus muutuste tegemiseks ... ei tea kas jälle mingi etapp mööda saamas või milleski muus asi ... Tahan muutusi ! Tahan uuendusi ! Tahan rutiinist välja ... :S aga ma parem ei reed mis mul peas keerleb ... kuigi jah ... eks nii mõnigi inimene või arvata et ma ka temale mõtlesin ... selles on tal õigus :( Paraku ta on nagu kättesaamatu v nähtamatu inimene, kes oleks Su elus ja ei ole ka ... kes tahab sinna kuulud ja ei taha ka ... kellele justkui oled vajalik ja ei ole ka ... eks selline asi nõuab ka muutusi ... sest see väsitab ära :( Teadmatus ja lõpmatu pimesikumäng on väsitav ! Usun, et tõelisele saare elanikule annab meri meeletult hinge- ja vaimujõudu :)