tere jalgrattur

Telefon heliseb. "Ma ei tea kus ma olen !" "Vaata kaardilt kus kaugel ma olen ja kuhu ma keerama pean !!" Ja selliseid kõnesid mitu mitu. Hääle muutub vesiseks kui uuesti heliseb ... "Ma olen Kloogal, ma ei tea kuidas ma sain siin, ma vist keerasin kuskilt valesti! Vaata rongide kohta, kuidas ma Tallinna saan!!" "Ära naera :( Ma olen ermtolgus asi jah, aga nüüd tahan kodu saada!" Saan poisi lõpuks raudteejaama ning ta isegi julgeb küsida kuhu poole peab minema, et rongiga Tallinna saada. Kõik laabub, vene proua aitab ja laps saab rongiga linnapoole sõitma asuda. No onn alles seikleja. Hea, et üldse Hiinas ei lõpetanud. Muret kui palju ja keegi ei tea ka kus ta kolistab :( Iga on selline, et kõik tuleb ise ära kogeda. Siin ma mõtlengi, et hea et minul pld Hiiumaal kuskile kaugele minna :) Alati tuli meri vastu ja pigem ma seal mere ääres müttasingi :)