Teine aktuaalne teema on - tutvumine :)

Olles ise selle teemaga kokku puutunud ja nüüd ka veel muusikali vaatamas käinud ja lehestki paari vahvat artiklit lugenud võin ikkagi kõigile jõudu ja edu soovida :) Naljakaid juhtumisi on palju, võid leida palju uusi ja huvitavaid sõpru v kokku sattuda lausa lapsepõlve sõpradega kes aastate jagu kadunud olnud :) Lugedes neid lõigukesi siis tahaks küll kohati hüüda tule Jumal appi :):) Millise mõttelaadiga mehed :P Teie innustamiseks mõned vahvad palad :

***

Kas tutvumiskuulutuse kaudu või internetist on võimalik elukaaslast leida? SLÕL

***

Reti: «Naiivne enesepettus! Vähegi väärt mehele pannakse reaalis käpp peale, virtuaalis ta võib ehk parimal juhul vaid salasuhet otsida. Toksib kirjakesi, paneb arvuti kinni, sügab mune, haigutab ja kobib oma naise kõrvale voodisse. Vähe usutav, et mõistlik ja hooliv mees kusagilt tutvumissaidilt tutvusi otsiks või sinna üldse satub.»

Uskumatutele: «Ka mõistlik ja vaba mees otsib vahel internetist tutvust, sest paljudel meestel on lihtsam teha tutvust internetis, kui minna kusagil võõra naise juurde ja hakata suhtlema. Ja öelge – kust peaks üks keskealine mees uusi suhteid otsima, kui ta on karsklane ja ei käi kusagil baaris ega ööklubis, töötab meestekollektiivis... Pealegi otsib ta naist, kes samuti nendes kohtades ei käi. Loomulikult ei käi ta reaalis ringi silmaklapid peas, kuid tõenäosus leida kedagi tutvumisportaalist on siiski suurem.»

Martin: «Ma pole kohanud ei virtuaalis ega reaalis ühtegi normaalset naist! Naisi huvitab ainult auto ja maja olemasolu, aga mina sellele oma suhet küll ehitama ei hakka. Inetut naist ma endale ka ei taha, nii siis olengi ilma.»

***

Naine otsib maameest. Maaleht

***

Artikkel kirjutas 31aastane maatööd armastav naine eksperimendi mõttes :) Tulemusi lugege ise :)

Mees nr 1
Neljapäev on Maalehe päev, aga see maikuu neljapäev on eriline, sest ilmub minu tutvumiskuulutus. Hommikul löön lehe lahti ja kontrollin üle. Jah, kuulutus on ilusasti ära trükitud. Aga meestest pole kippu ega kõppu. Mis seal ikka. Mõtlen, et võib-olla peaks järgmise nädala lehes kuulutust kordama. Lõuna ajal heliseb telefon. “Tere, mina olen 46aastane Andrus. Kas sina tahtsid maale tulla?” kostab torust. Suure ähmiga ei oska ma öelda muud, kui et mina jah. “Välja on pakkuda maja 50 km Tartust, Põlva lähistel. Kui paremaid pakkumisi ei tule, siis helista!” Sellega on esimene kõne ühel pool. Mõtisklen, kas antud juhul pakuti mulle maja või maja koos mehega. Poole tunni pärast helistab Andrus uuesti ja küsib pehme keelega: “No mis sa otsustasid, kas tuled minu juurde?” Nii kiiresti see otsustamine ka ei käi. Küsin, kui kaua ta juba üksi on. “Naine läks neli päeva tagasi ära. Ei tahtnud maatööd teha. Nüüd olen neli päeva ja ööd kurbust uputanud.” Selgub, et sõbrad peaksid varsti külla tulema ja siis läheb pummelung edasi. Sellele mehele tõmban kriipsu peale.

Mees nr 3
Vaevalt saan kõne lõpetada, kui telefon annab endast jälle märku. Seekord on teisel pool üle 50aastane Mulgimaa mees Läti piiri äärest, kes kiidab oma kahekordset maja, kus on rõdu, veranda ja palju ruumi. Ta läks 1989. aastal naisest lahku ja otsib nüüd perenaist. Küsib mu pikkust. 168 cm. “Ma olen natuke pikem, 172. See on Eesti meeste keskmine pikkus,” ütleb mulk. Suitsu ta ei tee, napsu võtab paar-kolm korda aastas. Räägib pikalt, aga pudistades, nii et ma ei saa enamikust jutust aru. “Mõni arvab, et ma olen joonud, aga tegelikult ei ole. Mul ei ole ülemisi hambaid, seetõttu susistan s-i,” valgustab ta põhjust.

Mees nr 9
Lõpuks õnnestub jalgratas välja ajada, aga ma ei jõua veel selle selgagi istuda, kui on uus kõne. “Mida sa arvad kitsest?” küsib helistaja. Ma ei oska kitsest midagi arvata. “Me võtame kitse,” teatatakse teiselt poolt. Võtke pealegi, mis mul sellest. “Ei, meie võtame kitse, kui hakkame koos elama,” selgitab 41aastane Aivar mulle nagu väiksele lapsele. “No mis me ikka teineteisele otsa vahime, mingi koduloom peab olema. Ja kitsepiim on väga tervislik. Mul on Põltsamaa lähistelt kits välja vaadatud, perenaise sõnul annab 4 liitrit piima päevas.” Selle peale olen sõnatu. Lõpuks suudan küsida, et kas hakkamegi kohe koos elama. “No kui kohe ei taha, siis võime algul natuke käia ka,” pakub Aivar kompromissi.

Mees nr 16
Järgmine helistaja küsib, kas mul on maal maja olemas. Ei ole. “Selge. Otsin majaga naist, mul on vaja elukohta,” on jutt lühike ja konkreetne.

Mees nr 20
Kuulutusejärgse päeva õhtul helistab 45aastane Raivo Võhmast. Tal on kindel töö põllumajanduses. Ei joo ega suitseta. “Mul oli üks noor naine, jäi teisega vahele ja lõpetasin temaga suhted. Aeleb ise teisega voodis ja siis tuleb moosib mind,” on ta pahane. See, et ma Maalehes töötan ja antud teemal loo tahan kirjutada, ei häiri teda üldse. Ta tahab teada mu pikkust, kaalu ja juuste värvi. “On sul ka suured rinnad?” küsib ta lõpuks seda, mis ammu keelel kibelenud. Sellega lõpeb meie jutt seks korraks. Tund aega hiljem helistab Raivo uuesti ja teatab kavalalt: “Kutsuksin sind sauna, kui sa nii kaugel ei elaks. Küpsetaks šašlõkki ja räägiks sulle muinasjuttu.” Enda meelest olen ma muinasjutueast juba väljas. “Räägiks täiskasvanute muinasjuttu ja kui oled vallatu tüdruk, siis teeks veel midagi,” meelitab ta mind.
Ütlen, et rohkem ei tasu tal mulle helistada. Laupäeval õhtul esineb ta ikkagi samasuguste ettepanekutega.

Mees nr 25

Saaremaalt võtab ühendust 34aastane põllumees, kes elab vanematega koos kolmekorruselises 9 toaga majas. Ütleb, et ta on oma külas nagu kulak: lehmi 35, lisaks noorkari. Vabal ajal käib rahva- ja peotantsus. “Tahaks enda kõrvale kedagi,” tunnistab ta. “Aga mul on karm ema, kord on nagu Viiburi sõjakoolis.” Eelmine suhe kestis pool aastat, siis läks tüdruk emaga tülli.

Mees nr 26
“Tere! Ostsin täna Maalehe ja vaatasin, kas minu jaoks naist on,” ütleb vanema häälega mees, kes oma vanust ega nime ei taha avalikustada. “Elan Viljandi ja Tartu vahel. Mul on roosid istutatud vette, vesiroosid. Jõgi ja järveke on. Tahaks purskkaevu teha. Kolmemeetrise pärna sisse on istutatud kuusk, küll nüüd on ilus vaadata, kuidas nad on abielus.“ Ta on ka ise kaks korda tutvumiskuulutuse pannud, aga pole õiget leidnud. “Kaks naist saatsin Haapsallu sanatooriumisse, panin nad ühte tuppa ja maksin selle kinni,” pajatab ta oma kaasaotsingutest. “Kes ellu jääb, selle võtan naiseks. Mõlemad jäid ellu ja ma ei saanudki omale naist!”

Mees nr 31

Õhtul hilja helistab 51aastane mees ja ütleb, et otsibki just mind. Ma ei jõua enam pikka juttu rääkida ja ütlen, et ta on mu jaoks natuke vana. “Kurat on su jaoks liiga vana!” ägestub naiseotsija. “Kui suren ära, saadki varanduse endale,” toob ta välja plussi.

***

Kogu artikkel : Loe siit