päeva leid

Muuda oma keha vähikindlaks. 8 lihtsat moodust


Vähk on eestlastel üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Põhjused on tihtipeale geneetilised ning eeldused vähi tekkeks võivad olla meie organismis olemas juba sünnist saati. Tegelikult on aga võimalik nii mõndagi teha, et vähi teket vältida või vähemalt lükata edasi kaugemasse tulevikku.

Hiljuti avaldatud uurimuste põhjal toob võrguajakiri Men's Health välja kaheksa lihtsat moodust, mis peaksid aitama moodustada kaitsekilbi meid ründavate vähitekitajate vastu. Kõigil kaheksal moodusel on lisaks ka veel üks ühine tunnus – kui nad otseselt ka vähki ennetada ei suuda, on nad ka niisama tervisele kasulikud.
1. Joo granaatõunamahlaGranaatõunamahl sisaldab polüfenoole, isoflavoone ja erinevaid antioksüdante, mis kokku moodustavad tugeva vähivastase võitlusrühma. On näidatud, et granaatõunamahl aeglustab hiirtel eesnäärmevähi kasvu ning stabiliseerib eesnäärmevähi vastast ravi saanud meestel eesnäärmevähi spetsiifilise antigeeni taset veres. Nüüd on Wisconsini ülikooli teadlased näidanud, et granaatõun võib takistada ka kopsuvähi kasvamist. Soovitatavaks koguseks on umbes pool liitrit mahla päevas
2. Söö mustikaidMustikate koostisesse kuuluvad stilbenoidid võitlevad erinevate vähitüüpide vastu. Rutgersi ülikooli uurijad on näidanud, et mustikatega saab ravida käärsoolevähki. Lisaks saab mustikatest korraliku portsu C-vitamiini, mis on antioksüdant ning ennetab vähi teket.
3. Ära liialt muretse Purdue ülikooli teadlased jälgisid 12 aasta jooksul 1600 meest. Pooled meestest, kes pidevalt millegi pärast muretsesid, surid katseperioodi jooksul. Ainult viiendik optimistlikest meestest suri enne katseperioodi lõppu. Kolmandik närvilistest meestest suri mõne vähi tagajärjel. Kuidas ennast aidata? Stressiuurijad soovitavad püüda elada rohkem käesolevas hetkes ning vähem mõelda möödunule ning tulevikule. Enamasti on käesolev hetk täiesti talutav. Küllap tuleviku pärast jõuab muretseda ka siis, kui see käes.
4. Lase kontrollida seleeni tasetSeleeni on kaua aega peetud heaks vähivastaseks relvaks, kuid teda ei tohi annustada liiga palju. Peaaegu tuhande mehe peal läbiviidud uurimus näitas, et algselt madala seleenitasemega meestel aitas igapäevane seleeni annustamine vähendada eesnäärmevähi riski 92 protsendi võrra. Algselt kõrge seleeni tasemega meestel aga suurendas lisaseleeni manustamine vähiriski 88 protsenti.
5. Telli sushitOhio ülikooli teadlased näitasid, et pruunvetikatest eraldatud polüfenoolidega toidetud hiirtel, keda pommitati UV-kiirtega, langes nahavähi esinemise tõenäosus 60 protsenti. Olemasolevad nahakasvajad vähenesid polüfenoolidest toitumisel 43 protsendi võrra. Inimesele piisab päevas vaid ühest-kahest lusikatäiest. Vetikad on madala kalorlusega, kuid sisaldavad südamele kasulikke kiudaineid, luudele vajalikku kaltsiumi ning rauda. Sushi valmistamisel kasutatavad kuivatatud ja röstitud vetikad sisaldavad ka A- ja C-vitamiine.
6. Ole rohkem õuesD-vitamiini on ammu peetud võimalikuks vähiennetajaks, kuid kindlaid tõendeid polnud. Greightoni ülikoolis läbiviidud uurimus aga leidis need. Naistel, kes nelja aasta jooksul manustasid toiduga lisaks D-vitamiini, langes vähirisk 60–77 protsenti võrreldes naistega, kes samal ajal võtsid võltsravimit. D-vitamiin pole vajalik aga vaid naistele. See on vajalik immuunsüsteemi korralikuks tööks ning aitab tappa vähirakke nende varajases arengujärgus. Loodus on ette näinud, et me toodaksime D-vitamiini ise päikese abil, seega tasub rohkem õues olla (see ei loe, et ilm on pilves).
7. Hinga puhast õhkuPassiivne suitsetamine võib olla isegi ohtlikum, kui sa arvasid. Hiljuti ajakirjas American Journal of Public Health avaldatud uurimus näitas, et suitsustes kohtades töötanud mittesuitsetajate uriinis oli kolm korda rohkem suitsus leiduvat kartsenogeeni NNK kui puhtas õhus töötanud mittesuitsetajatel. Seega, kui keegi sinu kõrval suitsetama hakkab, istu parem teise kohta.
8. Tee pisut trenniPaljud uurimused on näidanud, et isegi pisut trenni võib osutuda tohutult kasulikuks. 29 110 meest jälginud uurimus näitas, et isegi meestel, kes vaid kord nädalas trenni tegid, oli oht haigestuda eesnäärmevähki 30 protsenti väiksem kui meestel, kes ennast üldse ei liigutanud. Trennikordade sagenemine ning trenni intesiivistumine muutis tulemused muidugi veel paremaks. Käige kasvõi töökaaslastega koos kord nädalas korvpalli mängimas.