päeva leid

Kümme inimkonna suurimat leiutist

Kümme leiutist, mis on oluliselt muutnud kõigi inimeste elu.
10. Torustikud -Heitvee saab minema juhtida ja puhast vett kohale toimetada - vaid seetõttu saavad eksisteerida moodsad suurlinnad. Loomulikult olid linnad olemas ka enne kanalisatsiooni ja veetorustikke, aga need olid oluliselt väiksemad. Üritagem endale ette kujutada kõrghoonet või suurt korterelamut
9. Trükipress - Trükipressi leiutamine tõi endaga kaasa massikommunikatsiooni tekke. Johannes Gutenbergi leiutatud trükipressil oli oma roll nii reformatsiooni, renessansi kui ka teadusrevolutsiooni juures.
Kruvipressid oliivõli ja viinamarjade pressimiseks olid Euroopas tuntud juba Rooma impeeriumi aegadel. Keskajal kasutati presse käsikirjade köitmisel. Gutenbergi trükipress muutis ala tööstuslikuks - ühtäkki oli võimalik trükkida palju rohkem. Käsikirjade käsitsi ümberkirjutamine kadus igavikku.
8. Auto - Prantsuse mehhaanik Nicolas Joseph Cugnot meisterdas 1769. aastal esimese auto - kolmerattalise puust kahurivankri, mis töötas aurumootoriga.
1885. ehitas Karl Benz maailma esimese sisepõlemismootoriga auto. Samal aastal viis Gottlieb Daimler sisepõlemismootori veel sammukese edasi ning patenteeris mootori, mis on põhimõtteliselt kõigi tänapäevaste bensiinimootorite eellane.
7. Putukamürgid - Juba 2500 aastat enne meie aega kasutasid inimesed putukamürke, et vilja kahjurite eest kaitsta. Sumerid puistasid 4500 aastat tagasi viljapõldudele väävlit, et putukaid tappa. 1939. aastal avastas Paul Müller DDT, mis osutus putukate vastu ülimalt tõhusaks. Peagi kasutati seda kogu maailmas.Kuid 1960ndatel selgus, et DDT tõttu ei saa paljud kalatoidulised linnud enam järglasi, selgus, et DDT kujutab looduslikule mitmekesisusele tohutut ohtu.Taimekaitsemürkide kasutamist pole DDT kasutusest kõrvaldamine siiski kärpinud - võrreldes 1950. aastatega on kogused viiekümnekordistunud.
6. Aurumootor - Inglise sõjaväeinsener ja leiutaja Thomas Savery patenteeris 1698. aastal esimese algelise aurumasina. 1712. täiustas Inglise sepp Thomas Newcomen masinat, võttes auru kondenseerimiseks välise vesijahutuse asemel kasutusele sissepritsimise ja ühendas uut tüüpi jõumasina kolbpumbaga. Aurumasinate ja aurukatelde kiirem areng sai hoo sisse siis, kui Glasgow' ülikooli matemaatikariistade konstruktor James Watt sai 1763. aastal ülikoolilt tellimuse remontida Newcomeni masina mudel.
1781. võttis Watt kasutusele pöörlevaid mehhanisme käitava aurumasina, seitse aastat hiljem oli tal valmis universaalne planetaarülekande, hooratta ja tsentrifugaalregulaatoriga aurumasin. See võimaldas aurujõu tööstuses kasutusele võtta ning avas tee tööstusrevolutsioonile.
5. Arvuti - 1834. aastal tuli Charles Babbage välja ideega luua universaalne mehhaaniline programmeeritav arvuti - analüütiline masin. Raha nappis ning Babbage ei jõudnud oma ideedega eales sinnamaani, et masin ka päriselt valmis oleks saanud.
Automatiseeritud andmetöötluseni jõuti 1890. aasta USA rahvaloendusel, kui Hermann Hollerithi idee järgi ehitatud perfokaardilugeja suutis tööd oluliselt lihtsustada. Masinaid tootis firma Computing Tabulating Recording Corporation, millest hiljem kasvas välja IBM.
4. Transistor - Transistoril põhinevad arvutid, mobiiltelefonid, tegelikult kogu moodne elektroonika. Transistor on pooljuht, mille abil on võimalik ühe elektrisignaali abil teist elektrisignaali juhtida.
1947. aasta 16. detsembril said William Shockley, John Bardeen ja Walter Brattain Belli laborites valmis esimese transistori, mille eest anti neile 1956. aastal said Nobeli füüsikaauhind.
3. Plastid - Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite - täiteained, plastifikaator, stabilisaatorite, värvaine ja muu sulamit.
Esimese sünteetilisest polümeerist plasti valmistas fenoolist ja formaldehüüdist lihtsa sünteesimeetodi abil Leo Hendrik Baekeland 1909. aastal.
Edasi vallutasid maailma polü(vinüülkloriid), polüstereen, polüteleen, polüpropüleen, nailon, polüester, akrüül, silokoon ja polüretaan.
2. Rakkesse pandud elekter - Kuigi elekter on alati olnud, oli vaja seadmeid, mis toodaksid elektrit ning lahendust, kuidas elektrit majadeni toimetada. Selle probleemi lahendas Thomas Edison. Tema muutis elektri müüdavaks kaubaks ning tema Pearli tänava elektrijaam oli maailma esimene. Nikolai Tesla poolt väljamõeldud vahelduvvoolutehnoloogia võimaldas elektrit viia pikkade vahemaade taha, selle tulemusena tekkis tänapäevane elektrivõrgustik.
1. Antibiootikumid - Kolmesaja aasta eest surid inimesed peamiselt nakkushaigustesse. 1347. aastal Euroopat tabanud katkuepideemia tappis ligi poole Euroopa rahvastikust. Kui kolonisaatorid viisid rõuged kaasa Põhja-Ameerikasse, kärpis haigus saja aasta jooksul põliselanike arvu 90 protsenti. 19. sajandil oli läänemaailmas peamine surmapõhjus tuberkuloos. Väga vähe inimesi nägi vanaduspõlve. Tänapäeval pole 70-aastaseks elamine enam mingi ime ning inimesed surevad pigem südameinfarkti, vähi või ajuinsuldi tagajärjel.
Aga võib-olla hoopis raadio? Või kell või laser? Avalda kommentaarides oma arvamust, milline on inimkonna suurim leiutis.