päeva leid

15 põnevat fakti Maa kohta

1. Kus on mõõdetud kõrgeim ja madalaim õhutemperatuur?
El Azizia Liibüas võib uhkustada 57,8 °C temperatuuriga, mis mõõdeti 13 septembril 1922.
Vostoki polaarjaam Antarktika jääkilbil. 1983. aasta 21. juulil mõõdeti seal temperatuuriks –89 °C.
2. Miks saadab vägulööke müristamine?
Välgukanalis ulatub temperatuur paljude tuhandete kraadideni. Järsult kuumutatud õhk paisub ning lööklaine levib ülehelikiirusel, mis tekitabki müriseva hääle. Me ei kuula seda ühe pauguna, sest välgukanali erinevad osad on meist erineval kaugusel. Heli levib valgusest oluliselt aeglasemalt, mistõttu on võimalik müristamise ja vägulöögi vahelise aja järgi hinnata välgu kaugust. Rusikareegel on, et kolme sekundiga läbib heli ühe kilomeetri.
3. Kas kivimid saavad ujuda?
Enamasti mitte. Kõige tüüpilisemal juhul on kivimid umbes 2–4 korda veest tihedamad. Kuid on üks kivim, mis ujub vees – pimss. Pimss on vulkaaniline kivim, mis on niivõrd tihedalt täis gaasimulle, et näeb välja nagu kivistunud vaht. Selle kivimi moodustumist ei maksa väga lähedalt vaadata, sest see juhtub vaid väga võimsate vulkaanipursete käigus.
4. Kui palju tolmu iga aasta kosmosest Maale jõuab?
Ühest seisukohta pole, kuid USA geoloogiateenistuse hinnangul jääb see arv umbes 1000 tonni kanti. Suuremaid meteoriite see arv ei hõlma. Tolmuterakese suuruse ülempiiriks loetakse 0,1 mm.
5. Kus asub suurim vulkaan?
Maa suurim vulkaan on kahtlemata Hawaii saar, mis tõuseb merepinnast rohkem kui nelja kilomeetri kõrgusele, kuid ookeanisügavustes asuvalt jalamilt mõõdetuna on vulkaani kõrguseks enam kui kümme kilomeetrit. See teeb Hawaii'st ka konkurentsitult suurima Maa mäe. Džomolungma tipp ulatub küll kõige kõrgemale, kuid jalamilt mõõdetuna on ta Hawaiist poole madalam. Kuid ka Hawaii kahvatub Marsi kõrgeima mäe Olympus Monsi ees, millel on kõrgust 27 km Marsi kokkuleppelisest "merepinnast".
6. Kus on toimunud tapvaimad maavärinad?
Maavärinate käes on enim kannatanud Hiina. Huvitaval kombel on ohvriterohkeim maavärin toimunud juba peaaegu 500 aasta eest, aastal 1557. Inimesesd elasid pehmesse kivimisse uuristatud koobastes, mis maavärina ajal kokku kukkusid. Hukkus umbes 830 000 inimest. Ka kaasajal on rängim maavärin toimunud Hiinas – 1976. aastal Tangshanis, kus hukkus 250 000 inimest
7. On Kuu alati nii lähedal olnud?
Teglikult kaugeneb Kuu Maast pidevalt umbes 4 cm aastas. Ka Maa pöörlemiskiirus kahaneb aeglaselt. Miljardi aasta eest oli ühe ööpäeva pikkuseks kõigest 18 tundi. Maa vanus on 4,55 miljardit aastat.
8. Kus asub madalaim punkt Maa pinnal?
Madalaim maismaapunkt asub Surnumere kaldal, mis on üle 400 meetri merepinnast madalamal. See arv suureneb iga aasta ühe meetri võrra, sest Surnumere pinnalt aurab vett kiiremini, kui jõgede kaudu juurde voolata jõuab. Madalaim koht maailmameres on aga Mariaani süvik 11 022 meetriga.
9. Milline jõgi on pikim?
Sellele küsimusele on raske üheselt vastata. Üldiselt peetakse pikimaks Niilust, kuid ilmselt on võimalik alates Amazonase suudmest kuni mõne ta lätteni panna kokku veelgi pikem veetee.
10. Kus asub kõige kuivem koht?
Atacama kõrbes Tšiili põhjaosas ei saja praktiliselt üldse või kui soovite 0,76 mm aastas märkimisväärseks pidada, siis midagi ikka vahest väga harva justkui oleks sadanud. Peamiseks põhjuseks on külm Humboldti hoovus, mis piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja poole voolab. Selle tagajärjel kujuneb välja püsiv temperatuuriinversioon (maapinna läheduses olev õhukiht on külmem kui selle kohal olev) ning maapinnast auranud niiskus ei saa seetõttu sellest kihist kõrgemale tõusta ning pilvedesse koguneda.
11. Kas Maa on seest vedel?
Osaliselt. Ettekujutus Maa sisemust täitvast vedelast magmast ei ole päris õige. Valdav osa maakoorest ja selle alusest vahevööst on tahke. Küll on aga vedelas olekus mitmetuhande kilomeetri sügavusel olev peamiselt rauast välistuum, mille pööriseline liikumine tekitab Maa magnetvälja.
12. Kui suur osa veest on joodav?
Vett on Maal palju, kuid 97 protsenti sellest on maailmameres ning joomiseks liiga soolane. Magedast veest on aga valdav osa Antarktist ja Gröönimaad katvais jääkilpides. Otseselt joogiks kasutatav vedel põhja- ja pinnavesi moodustab kogu Maa veevarudest väga väikse osa.
13. Kas merevesi on joodav?
Tavaliselt arvatakse, et ei ole, kuid see pole alati tõsi. Meie oma Läänemere soolsus on niivõrd madal, et selle veega on tegelikult võimalik janu kustutada. Inimene saab juua sellist vett, mille soolsus on väiksem kui uriinil. Kui see nii ei ole, siis joomine ainult suurendab janu, sest vett tuleb lahjendada, selleks aga võetakse vesi rakkudest ning lõppeb see kõik piinarikka surmaga.
14. Kuu on meteoriidikraatritega kaetud, kuid Maa mitte. Miks see nii on?
Maa on tõepoolest suurem ja peaks tõmbama ligi enam meteoorkehasid, kuid asi on selles, et Kuu on geoloogiliselt surnud, Maa aga vägagi elav. Ainsad geoloogilised sündmused Kuul ongi tänapäeval harvad kokkupõrked teiste kosmiliste kehadega. Maa pinda kujundatakse aga pidevalt ümber. Vulkaanid, liikuvad laamad, kerkivad mäed, setetega täituvad basseinid. Kõik see pühib aja jooksul Maa pinnalt sinna tekkinud taevase päritoluga armid. Kuid sellegipoolest leitakse ka Maal pidevalt uusi meteoriidikraatreid. Eesti, muuseas, on üks tihedamini kraatritega palistatud maid maailmas.
15. Kuid miks on Kuu geoloogiliselt surnud?
Asi on selles, et Kuu on Maaga võrreldes liiga väike. Sellel on kaks peamist tagajärge. Esiteks on ta kaotanud oma sisesoojuse. Ilma selleta pole vulkaane ja mäetekkeprotsesse, mis kujundaksid pinnamoodi ning looksid hüdrosfääri ja atmosfääri. Väiksuse tõttu on ta aga kaotanud ka selle atmosfääri, mis tal kunagi oli. Seetõttu ei teki siseenrgia mõjul uusi pinnavorme ning ka väljaspool ei ole midagi, mis neid maha kulutaks ning materjali ringi kannaks ja armilist nägu tasandaks.