Uued maailmaimed Dubais :)
Pildid: 7 uut maailmailmet Dubais
Dubai emiir šeik Muhammad bin Rashid Al Maktum on mõistnud, et nafta lõpeb peagi otsa, seega tuleb kiiresti mõelda välja midagi, mis sama efektiivselt rikkaliku rahavoo kindlustaks.
Välja on mõeldud grandioossetest ehitistest ja tänapäevastest maailmaimedest koosnev projekt, mis peaks Araabia Ühendemiraatidesse meelitama viisteist miljonit turisti aastas.
1. Burj Dubai – maailma kõrgeim hoone
Praegu on pilvelõhkuja veel ehitusjärgus. Valmis peaks ta esialgsete plaanide kohaselt saama 2008. aasta lõpuks, avamine toimub 2009. aasta septembris. Selleks ajaks on tegemist kaugelt kõrgeima hoonega maailmas. Burj on osa kahe ruutkilomeetri suurusest alast, millel nimeks Downtown Dubai. Hoone arhitektiks on ameeriklane Adrian Smith. Burj'i maksumuseks on 4 miljardit dollarit (46 miljardit krooni), kogu Downtown Dubai peale kulub aga 20 miljardit (230 miljardit krooni).
Pilvelõhkuja kuju on inspireeritud kohalikust kõrbelillest, mida on sageli kujutatud ka islami kunstis ja arhitektuuris. Lisaks on sellel ka puht ehituslik otstarve – ülalt kitsamaks muutuv hoone on lihtsalt püsivam. Burj saab olema täidetud poodide, kontorite, luksuslike korterite ja lõbustusasutustega.
2. Palmikujulised saared
Palmisaared on kolm maailma kõige suuremat tehislikku saart. Saarte ehitamises mängisid võtmerolli hollandlased, kellel on rikkalikult kogemusi merelt maa juurdevõitmises. Saared paiknevad Pärsia lahes Araabia Ühendemiraatide ranniku vahetus läheduses. Kokku lisavad nad Dubaile 520 km jagu liivarandu.
Esimese kahe saare rajamiseks kulus umbes 100 miljonit kuupmeetrit kive ja liiva. Kolmanda saare Palm Deira jaoks kulub aga kokku umbes miljard kuupmeetrit täitematerjali. Kogu vajaminev materjal kaevandatakse Araabia Ühendemiraatide territooriumilt ja ranniku lähedasest merest. Saartele rajatakse palju luksushotelle, liivarandu, villasid, kortereid, veeparke, ostukeskusi, restorane ja palju muud sellist, kus rikkad turistid oma raha sirgeks saaksid lüüa.
Esimese palmisaare rajamisega alustati 2001 aasta juunis. Kolmanda saarega tehti algust 2004 aastal. Palm Deira peaks olema pindala poolest peaaegu sama suur kui Pariis. Saared peaks valmis saama 10-15 aasta jooksul.
3. Dubailand: maailma suurim lõbustuspark
Dubailand on nii suur, et Muhumaa jääks talle kitsaks. Väljaarendatuna peaks ta olema täisfunktsionaalse linn, mis on jagatud kuueks erinevaks osaks, kuhu on majutatud golfiväljakud, motospordi ringrada, veepargid, maailma suurim siseruumides paiknev suusaspordikeskus, hiiglaslikud kaubanduskeskused ja hotellid.
4. Hydropolis: luksuslik veealune puhkekeskus
Hydropolis on esimene omataoline puhkekeskus maailmas. Paikneb ta merepinnast 20 meetrit allpool. Laed ja seinad on kumerast pleksiklaasist, mis peaks külastajale andma võimaluse mereelustikku nautida. Puhkekeskuses on kokku 220 sviiti. Hydropolis avatakse 2009. aastal.
5. Saarestik nagu maailmakaart
Oled sa kunagi mõelnud, et maailm võiks olla väiksem? Dubais on mõte teoks tehtud, sarnaselt palmikujulistele saartele on ka siia rajatud 300 saarest koosnev arhipelaag, mis eemalt vaadates meenutab maailmakaarti.
Saared koosnevad peamiselt merepõhjast kokkukogutud liivast. Saarte suurus ulatub 23 000 kuni 84 000 ruutmeetrini. Iga saare vahel on 50 kuni 100 meetrit vett. Kogu saarestiku pikkuseks on üheksa ja laiuseks kuus kilomeetrit, mida ümbritseb ovaalne lainemurdja saar. Ainus viis saartele pääseda on paadi või helikopteriga, kuid nende sõiduvahendite muretsemine ei tohiks saarte omanikele üle jõu käia, sest ühe saarekese eest tuleb välja käia 15–45 miljonit dollarit. Liiva kokkukuhjamine algas 2004. aastal. Käesolevaks aastaks on 90 protsenti saarestikust valmis. Pisimaailma kogumaksumuseks on 14 miljardit dollarit (pisut rohkem kui kahekordne tänavune Eesti riigieelarve).
6. Dubai Mall: maailma suurim kaubanduskeskus
Dubai Mall reklaamib end kui maailma suurimat kaubanduskeskust. Valminuna peaks ta katma rohkem kui ruutkilomeetri suuruse ala. Kaubanduskeskuse sees on veel 10–15 väiksemat keskust, mis omakorda sisaldavad rohkem kui tuhandet poodi.
Esialgseks valmimistähtajaks oli 2006. aasta, kuid tööde venimise tõttu on seda kahe aasta võrra edasi lükatud. Peale poodide on seal ka üks maailma suurimaid akvaariume, tehislik juga, uisuväljak ning suurepärane vaade maailma kõrgeimale hoonele.
7. Ski Dubai
Ski Dubai on maailma suurim siseruumides paiknev suusakeskus, mis on praeguseks juba avatud. Suusakeskuse pindalaks on 22 500 ruutmeetrit. Päeval on keskuses temperatuur kraad alla nulli, öösel, kui toodetakse lund, aga –6 kraadi. Keskus mahutab 1500 talispordihuvilist.
Välja on mõeldud grandioossetest ehitistest ja tänapäevastest maailmaimedest koosnev projekt, mis peaks Araabia Ühendemiraatidesse meelitama viisteist miljonit turisti aastas.
1. Burj Dubai – maailma kõrgeim hoone
Praegu on pilvelõhkuja veel ehitusjärgus. Valmis peaks ta esialgsete plaanide kohaselt saama 2008. aasta lõpuks, avamine toimub 2009. aasta septembris. Selleks ajaks on tegemist kaugelt kõrgeima hoonega maailmas. Burj on osa kahe ruutkilomeetri suurusest alast, millel nimeks Downtown Dubai. Hoone arhitektiks on ameeriklane Adrian Smith. Burj'i maksumuseks on 4 miljardit dollarit (46 miljardit krooni), kogu Downtown Dubai peale kulub aga 20 miljardit (230 miljardit krooni).
Pilvelõhkuja kuju on inspireeritud kohalikust kõrbelillest, mida on sageli kujutatud ka islami kunstis ja arhitektuuris. Lisaks on sellel ka puht ehituslik otstarve – ülalt kitsamaks muutuv hoone on lihtsalt püsivam. Burj saab olema täidetud poodide, kontorite, luksuslike korterite ja lõbustusasutustega.
2. Palmikujulised saared
Palmisaared on kolm maailma kõige suuremat tehislikku saart. Saarte ehitamises mängisid võtmerolli hollandlased, kellel on rikkalikult kogemusi merelt maa juurdevõitmises. Saared paiknevad Pärsia lahes Araabia Ühendemiraatide ranniku vahetus läheduses. Kokku lisavad nad Dubaile 520 km jagu liivarandu.
Esimese kahe saare rajamiseks kulus umbes 100 miljonit kuupmeetrit kive ja liiva. Kolmanda saare Palm Deira jaoks kulub aga kokku umbes miljard kuupmeetrit täitematerjali. Kogu vajaminev materjal kaevandatakse Araabia Ühendemiraatide territooriumilt ja ranniku lähedasest merest. Saartele rajatakse palju luksushotelle, liivarandu, villasid, kortereid, veeparke, ostukeskusi, restorane ja palju muud sellist, kus rikkad turistid oma raha sirgeks saaksid lüüa.
Esimese palmisaare rajamisega alustati 2001 aasta juunis. Kolmanda saarega tehti algust 2004 aastal. Palm Deira peaks olema pindala poolest peaaegu sama suur kui Pariis. Saared peaks valmis saama 10-15 aasta jooksul.
3. Dubailand: maailma suurim lõbustuspark
Dubailand on nii suur, et Muhumaa jääks talle kitsaks. Väljaarendatuna peaks ta olema täisfunktsionaalse linn, mis on jagatud kuueks erinevaks osaks, kuhu on majutatud golfiväljakud, motospordi ringrada, veepargid, maailma suurim siseruumides paiknev suusaspordikeskus, hiiglaslikud kaubanduskeskused ja hotellid.
4. Hydropolis: luksuslik veealune puhkekeskus
Hydropolis on esimene omataoline puhkekeskus maailmas. Paikneb ta merepinnast 20 meetrit allpool. Laed ja seinad on kumerast pleksiklaasist, mis peaks külastajale andma võimaluse mereelustikku nautida. Puhkekeskuses on kokku 220 sviiti. Hydropolis avatakse 2009. aastal.
5. Saarestik nagu maailmakaart
Oled sa kunagi mõelnud, et maailm võiks olla väiksem? Dubais on mõte teoks tehtud, sarnaselt palmikujulistele saartele on ka siia rajatud 300 saarest koosnev arhipelaag, mis eemalt vaadates meenutab maailmakaarti.
Saared koosnevad peamiselt merepõhjast kokkukogutud liivast. Saarte suurus ulatub 23 000 kuni 84 000 ruutmeetrini. Iga saare vahel on 50 kuni 100 meetrit vett. Kogu saarestiku pikkuseks on üheksa ja laiuseks kuus kilomeetrit, mida ümbritseb ovaalne lainemurdja saar. Ainus viis saartele pääseda on paadi või helikopteriga, kuid nende sõiduvahendite muretsemine ei tohiks saarte omanikele üle jõu käia, sest ühe saarekese eest tuleb välja käia 15–45 miljonit dollarit. Liiva kokkukuhjamine algas 2004. aastal. Käesolevaks aastaks on 90 protsenti saarestikust valmis. Pisimaailma kogumaksumuseks on 14 miljardit dollarit (pisut rohkem kui kahekordne tänavune Eesti riigieelarve).
6. Dubai Mall: maailma suurim kaubanduskeskus
Dubai Mall reklaamib end kui maailma suurimat kaubanduskeskust. Valminuna peaks ta katma rohkem kui ruutkilomeetri suuruse ala. Kaubanduskeskuse sees on veel 10–15 väiksemat keskust, mis omakorda sisaldavad rohkem kui tuhandet poodi.
Esialgseks valmimistähtajaks oli 2006. aasta, kuid tööde venimise tõttu on seda kahe aasta võrra edasi lükatud. Peale poodide on seal ka üks maailma suurimaid akvaariume, tehislik juga, uisuväljak ning suurepärane vaade maailma kõrgeimale hoonele.
7. Ski Dubai
Ski Dubai on maailma suurim siseruumides paiknev suusakeskus, mis on praeguseks juba avatud. Suusakeskuse pindalaks on 22 500 ruutmeetrit. Päeval on keskuses temperatuur kraad alla nulli, öösel, kui toodetakse lund, aga –6 kraadi. Keskus mahutab 1500 talispordihuvilist.
Artikkel: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=5ba10d5e-0437-44d7-b4a7-c4d28e91fb83
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home