Mis saab Eestist, kui kogu jää sulab
Kliima soojeneb, mandrijää sulab ning maailmamere tase tõuseb. Selle käes saavad kannatama paljud madalamad piirkonnad. Rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli hinnangul tõuseb merepind järgmise saja aasta jooksul kõige rohkem ühe meetri võrra. Mis aga juhtuks Eestiga siis, kui kogu Gröönimaad ja Antarktist kattev mandrijää sulaks?
Selle tulemusel tõuseks maailmamere tase umbes 70 meetri võrra ning Eesti rannajoon muutuks tundmatuseni. Kõigepealt upuks vee alla Lääne-Eesti ja Tallinn. Seejärel tekiks ühendus Soome lahe ja Peipsi järve vahel, pisut hiljem katkeks ühendus Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel, esimesest moodustuks saar. Maksimaalse meretaseme tõusu korral saaks Eestist neljast suuremast saarest koosnev saarestik, mille nimedeks võiksid olla Haanja, Otepää, Sakala ja Pandivere.
Vaata Tartu ülikooli kartograafiaõppejõu Raivo Aunapi valmistatud animatsiooni uppuvast Eestist siit.
Selle tulemusel tõuseks maailmamere tase umbes 70 meetri võrra ning Eesti rannajoon muutuks tundmatuseni. Kõigepealt upuks vee alla Lääne-Eesti ja Tallinn. Seejärel tekiks ühendus Soome lahe ja Peipsi järve vahel, pisut hiljem katkeks ühendus Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel, esimesest moodustuks saar. Maksimaalse meretaseme tõusu korral saaks Eestist neljast suuremast saarest koosnev saarestik, mille nimedeks võiksid olla Haanja, Otepää, Sakala ja Pandivere.
Vaata Tartu ülikooli kartograafiaõppejõu Raivo Aunapi valmistatud animatsiooni uppuvast Eestist siit.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home