Miks me sureme?
äripäev 05.02.2008 10:22
Sureme, sest meie rakud surevad. Kui rakk on oma ülesande täitnud, siis heidab ta hinge. Iga päev sureb meie kehas miljoneid ja miljoneid rakke, et teha ruumi uutele.
Vanad rakud panevad meid vananema. Raku sees on iga kromosoomi otsas telomeerid, mis sisaldavad geneetilist infot, mis iga raku pooldumisega kaasa läheb. Algul on telomeerid piisavalt pikad selleks, et väike kahjustus siin-seal mõjule ei pääseks. Kuid telomeerid lühenevad pidevalt ning kui see protsess on jõudnud teatud piirini, hakkab info kaduma minema
Kui rakkude surmaprogramm läheb sassi, tekivad vähk või Alzheimeri tõbi. Rakke vanandavad ka ultraviolettkiirgus ning vabad radikaalid.
Siiski ei maksa meelt heita. Teadlastel on juba läinud korda pikendada äädikakärbeste, ussikeste ja hiirte elu – nii geenide väljalülitamise kui ka toidulaual kalorite kärpimise abil. Juba on uuringuid, mille põhjal võib väita, et kunagi koidab päev, mil inimesed võivad elada 140-aastaseks.
Sureme, sest meie rakud surevad. Kui rakk on oma ülesande täitnud, siis heidab ta hinge. Iga päev sureb meie kehas miljoneid ja miljoneid rakke, et teha ruumi uutele.
Vanad rakud panevad meid vananema. Raku sees on iga kromosoomi otsas telomeerid, mis sisaldavad geneetilist infot, mis iga raku pooldumisega kaasa läheb. Algul on telomeerid piisavalt pikad selleks, et väike kahjustus siin-seal mõjule ei pääseks. Kuid telomeerid lühenevad pidevalt ning kui see protsess on jõudnud teatud piirini, hakkab info kaduma minema
Kui rakkude surmaprogramm läheb sassi, tekivad vähk või Alzheimeri tõbi. Rakke vanandavad ka ultraviolettkiirgus ning vabad radikaalid.
Siiski ei maksa meelt heita. Teadlastel on juba läinud korda pikendada äädikakärbeste, ussikeste ja hiirte elu – nii geenide väljalülitamise kui ka toidulaual kalorite kärpimise abil. Juba on uuringuid, mille põhjal võib väita, et kunagi koidab päev, mil inimesed võivad elada 140-aastaseks.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home