Tarkuse kuu !!
Nagu näed siis on mul selle kuu blogis palju igasugusid lisa mõtteid ja leide. Tunub, et see oli ka netis eriti tark ja nuppude rohke kuu :) Head lugemist kõigile :)
pühapäev, september 30, 2007
Riho sünna
Rihol oli küll eile sünna, aga käisin täna õnne soovimas :) Tore oli :)Õhtul oli veel oma korda mõnus avastus. Tulin õhtul parklast kodu poole jalutades ning möödusin täna äärsetest garaazidest. Pimedas õhtus kõlasid garaazist saksofoni helid !!! Keegi ilmselt harjutas :) Väga kaif :)
laupäev, september 29, 2007
Armastus !?
Armastus on kirsipunane ja õunaõievalge ...
*** Mõte pärineb raamatust "Toscana päikese all" - Frances Mayes
*** Mõte pärineb raamatust "Toscana päikese all" - Frances Mayes
Itaallaste mõiste valgusfoorist :)
Roheline tuli on roheline tuli - avanti, avanti. Eesti keeles siis nagu sõida, sõida.
Punane tuli on kõigest soovituslik.
Kollane on ilu pärast.
*** Mõte pärineb raamatust "Toscana päikese all" - Frances Mayes
reede, september 28, 2007
kolmapäev, september 26, 2007
Juhiks saadakse valedel eeldustel
Juhiks saadakse valedel eeldustelLauri Abel, aripaev.ee24. september 2007 14:18
Mitmetel juhtudel on juhid sattunud organisatsiooni juhtima mitte seetõttu, et neil olid olemas juhile vajalikud omadused ja oskused, vaid et nad on olnud õigel ajal õiges kohas ning tundnud õigeid inimesi.Reeglina on sellised juhid jätnud minevikus vastu võtmata negatiivsed või ebapopulaarsed otsused, vältinud riske ning sellega säilitanud puhtana oma renomee. Carte blanche — pole plekke, kuid pole ka ühtki vihjet juhivõimekuse kohta. Kui juht lükkab edasi või ei julge otsustada organisatsioonile olulisi otsuseid, siis teeb ta oma laitmatu maine nimel organisatsioonile kahju, mida on tagantjärele suhteliselt keeruline hinnata. Vastuvõetud otsuste mõju on seevastu oluliselt ilmsem.
Üheks mitteotsustamise põhjuseks on juhtide hirm võtta vastutust. Iga otsusega kaasneb vastutus. See just teebki otsustamise raskeks. Paljud juhid otsivad keeruliste otsuste puhul võimalusi vastutust jagada, kuid tuleb meeles pidada, et vastutab ikka see, kes langetab otsuse.
Kõige demotiveerivam faktor meeskonna jaoks on juhtide otsustusvõimetus, mis on probleemiks üllatavalt paljudes organisatsioonides. Otsused venivad pikalt ning asutuse töö on sellega tugevalt häiritud, kusjuures otsustajad seda pahatihti ise ei taju.
Kokkuvõttes tulenevad juhtide hirmud otsuste (loe: vastutuse) ees reeglina nende ebakompetentsusest ning hirmust usaldada meeskonda. Mida tugevam ja kompetentsem on juht, seda rohkem ta kaasab oma meeskonda otsustamise protsessi ning seda elutervemaks muutub tööõhkkond organisatsioonis.
Kuidas kirjutada :)
Kui Sul on segadus kas õige on öelda nii või naa ... mõni näide.
K: Kas eesti keeles võib kasutada sõna e-mail?
V: E-mail on eesti keeles e-post, pikemalt elektronpost.
K: Kas eesti keeles võib kasutada sõna imid?
V: Parem on ladina keelest lähtuv imago või maine.
K: Kuidas kasutada eesti keeles sõna show?
V: Tsitaatsõnad tuleb kirjutada kursiivkirjas: show.
Abiks vaata ka siit : lisa näiteid
K: Kas eesti keeles võib kasutada sõna e-mail?
V: E-mail on eesti keeles e-post, pikemalt elektronpost.
K: Kas eesti keeles võib kasutada sõna imid?
V: Parem on ladina keelest lähtuv imago või maine.
K: Kuidas kasutada eesti keeles sõna show?
V: Tsitaatsõnad tuleb kirjutada kursiivkirjas: show.
Abiks vaata ka siit : lisa näiteid
teisipäev, september 25, 2007
päeva leid
15 põnevat fakti Maa kohta
1. Kus on mõõdetud kõrgeim ja madalaim õhutemperatuur?
El Azizia Liibüas võib uhkustada 57,8 °C temperatuuriga, mis mõõdeti 13 septembril 1922.
Vostoki polaarjaam Antarktika jääkilbil. 1983. aasta 21. juulil mõõdeti seal temperatuuriks –89 °C.
2. Miks saadab vägulööke müristamine?
Välgukanalis ulatub temperatuur paljude tuhandete kraadideni. Järsult kuumutatud õhk paisub ning lööklaine levib ülehelikiirusel, mis tekitabki müriseva hääle. Me ei kuula seda ühe pauguna, sest välgukanali erinevad osad on meist erineval kaugusel. Heli levib valgusest oluliselt aeglasemalt, mistõttu on võimalik müristamise ja vägulöögi vahelise aja järgi hinnata välgu kaugust. Rusikareegel on, et kolme sekundiga läbib heli ühe kilomeetri.
3. Kas kivimid saavad ujuda?
Enamasti mitte. Kõige tüüpilisemal juhul on kivimid umbes 2–4 korda veest tihedamad. Kuid on üks kivim, mis ujub vees – pimss. Pimss on vulkaaniline kivim, mis on niivõrd tihedalt täis gaasimulle, et näeb välja nagu kivistunud vaht. Selle kivimi moodustumist ei maksa väga lähedalt vaadata, sest see juhtub vaid väga võimsate vulkaanipursete käigus.
4. Kui palju tolmu iga aasta kosmosest Maale jõuab?
Ühest seisukohta pole, kuid USA geoloogiateenistuse hinnangul jääb see arv umbes 1000 tonni kanti. Suuremaid meteoriite see arv ei hõlma. Tolmuterakese suuruse ülempiiriks loetakse 0,1 mm.
5. Kus asub suurim vulkaan?
Maa suurim vulkaan on kahtlemata Hawaii saar, mis tõuseb merepinnast rohkem kui nelja kilomeetri kõrgusele, kuid ookeanisügavustes asuvalt jalamilt mõõdetuna on vulkaani kõrguseks enam kui kümme kilomeetrit. See teeb Hawaii'st ka konkurentsitult suurima Maa mäe. Džomolungma tipp ulatub küll kõige kõrgemale, kuid jalamilt mõõdetuna on ta Hawaiist poole madalam. Kuid ka Hawaii kahvatub Marsi kõrgeima mäe Olympus Monsi ees, millel on kõrgust 27 km Marsi kokkuleppelisest "merepinnast".
6. Kus on toimunud tapvaimad maavärinad?
Maavärinate käes on enim kannatanud Hiina. Huvitaval kombel on ohvriterohkeim maavärin toimunud juba peaaegu 500 aasta eest, aastal 1557. Inimesesd elasid pehmesse kivimisse uuristatud koobastes, mis maavärina ajal kokku kukkusid. Hukkus umbes 830 000 inimest. Ka kaasajal on rängim maavärin toimunud Hiinas – 1976. aastal Tangshanis, kus hukkus 250 000 inimest
7. On Kuu alati nii lähedal olnud?
Teglikult kaugeneb Kuu Maast pidevalt umbes 4 cm aastas. Ka Maa pöörlemiskiirus kahaneb aeglaselt. Miljardi aasta eest oli ühe ööpäeva pikkuseks kõigest 18 tundi. Maa vanus on 4,55 miljardit aastat.
8. Kus asub madalaim punkt Maa pinnal?
Madalaim maismaapunkt asub Surnumere kaldal, mis on üle 400 meetri merepinnast madalamal. See arv suureneb iga aasta ühe meetri võrra, sest Surnumere pinnalt aurab vett kiiremini, kui jõgede kaudu juurde voolata jõuab. Madalaim koht maailmameres on aga Mariaani süvik 11 022 meetriga.
9. Milline jõgi on pikim?
Sellele küsimusele on raske üheselt vastata. Üldiselt peetakse pikimaks Niilust, kuid ilmselt on võimalik alates Amazonase suudmest kuni mõne ta lätteni panna kokku veelgi pikem veetee.
10. Kus asub kõige kuivem koht?
Atacama kõrbes Tšiili põhjaosas ei saja praktiliselt üldse või kui soovite 0,76 mm aastas märkimisväärseks pidada, siis midagi ikka vahest väga harva justkui oleks sadanud. Peamiseks põhjuseks on külm Humboldti hoovus, mis piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja poole voolab. Selle tagajärjel kujuneb välja püsiv temperatuuriinversioon (maapinna läheduses olev õhukiht on külmem kui selle kohal olev) ning maapinnast auranud niiskus ei saa seetõttu sellest kihist kõrgemale tõusta ning pilvedesse koguneda.
11. Kas Maa on seest vedel?
Osaliselt. Ettekujutus Maa sisemust täitvast vedelast magmast ei ole päris õige. Valdav osa maakoorest ja selle alusest vahevööst on tahke. Küll on aga vedelas olekus mitmetuhande kilomeetri sügavusel olev peamiselt rauast välistuum, mille pööriseline liikumine tekitab Maa magnetvälja.
12. Kui suur osa veest on joodav?
Vett on Maal palju, kuid 97 protsenti sellest on maailmameres ning joomiseks liiga soolane. Magedast veest on aga valdav osa Antarktist ja Gröönimaad katvais jääkilpides. Otseselt joogiks kasutatav vedel põhja- ja pinnavesi moodustab kogu Maa veevarudest väga väikse osa.
13. Kas merevesi on joodav?
Tavaliselt arvatakse, et ei ole, kuid see pole alati tõsi. Meie oma Läänemere soolsus on niivõrd madal, et selle veega on tegelikult võimalik janu kustutada. Inimene saab juua sellist vett, mille soolsus on väiksem kui uriinil. Kui see nii ei ole, siis joomine ainult suurendab janu, sest vett tuleb lahjendada, selleks aga võetakse vesi rakkudest ning lõppeb see kõik piinarikka surmaga.
14. Kuu on meteoriidikraatritega kaetud, kuid Maa mitte. Miks see nii on?
Maa on tõepoolest suurem ja peaks tõmbama ligi enam meteoorkehasid, kuid asi on selles, et Kuu on geoloogiliselt surnud, Maa aga vägagi elav. Ainsad geoloogilised sündmused Kuul ongi tänapäeval harvad kokkupõrked teiste kosmiliste kehadega. Maa pinda kujundatakse aga pidevalt ümber. Vulkaanid, liikuvad laamad, kerkivad mäed, setetega täituvad basseinid. Kõik see pühib aja jooksul Maa pinnalt sinna tekkinud taevase päritoluga armid. Kuid sellegipoolest leitakse ka Maal pidevalt uusi meteoriidikraatreid. Eesti, muuseas, on üks tihedamini kraatritega palistatud maid maailmas.
15. Kuid miks on Kuu geoloogiliselt surnud?
Asi on selles, et Kuu on Maaga võrreldes liiga väike. Sellel on kaks peamist tagajärge. Esiteks on ta kaotanud oma sisesoojuse. Ilma selleta pole vulkaane ja mäetekkeprotsesse, mis kujundaksid pinnamoodi ning looksid hüdrosfääri ja atmosfääri. Väiksuse tõttu on ta aga kaotanud ka selle atmosfääri, mis tal kunagi oli. Seetõttu ei teki siseenrgia mõjul uusi pinnavorme ning ka väljaspool ei ole midagi, mis neid maha kulutaks ning materjali ringi kannaks ja armilist nägu tasandaks.
1. Kus on mõõdetud kõrgeim ja madalaim õhutemperatuur?
El Azizia Liibüas võib uhkustada 57,8 °C temperatuuriga, mis mõõdeti 13 septembril 1922.
Vostoki polaarjaam Antarktika jääkilbil. 1983. aasta 21. juulil mõõdeti seal temperatuuriks –89 °C.
2. Miks saadab vägulööke müristamine?
Välgukanalis ulatub temperatuur paljude tuhandete kraadideni. Järsult kuumutatud õhk paisub ning lööklaine levib ülehelikiirusel, mis tekitabki müriseva hääle. Me ei kuula seda ühe pauguna, sest välgukanali erinevad osad on meist erineval kaugusel. Heli levib valgusest oluliselt aeglasemalt, mistõttu on võimalik müristamise ja vägulöögi vahelise aja järgi hinnata välgu kaugust. Rusikareegel on, et kolme sekundiga läbib heli ühe kilomeetri.
3. Kas kivimid saavad ujuda?
Enamasti mitte. Kõige tüüpilisemal juhul on kivimid umbes 2–4 korda veest tihedamad. Kuid on üks kivim, mis ujub vees – pimss. Pimss on vulkaaniline kivim, mis on niivõrd tihedalt täis gaasimulle, et näeb välja nagu kivistunud vaht. Selle kivimi moodustumist ei maksa väga lähedalt vaadata, sest see juhtub vaid väga võimsate vulkaanipursete käigus.
4. Kui palju tolmu iga aasta kosmosest Maale jõuab?
Ühest seisukohta pole, kuid USA geoloogiateenistuse hinnangul jääb see arv umbes 1000 tonni kanti. Suuremaid meteoriite see arv ei hõlma. Tolmuterakese suuruse ülempiiriks loetakse 0,1 mm.
5. Kus asub suurim vulkaan?
Maa suurim vulkaan on kahtlemata Hawaii saar, mis tõuseb merepinnast rohkem kui nelja kilomeetri kõrgusele, kuid ookeanisügavustes asuvalt jalamilt mõõdetuna on vulkaani kõrguseks enam kui kümme kilomeetrit. See teeb Hawaii'st ka konkurentsitult suurima Maa mäe. Džomolungma tipp ulatub küll kõige kõrgemale, kuid jalamilt mõõdetuna on ta Hawaiist poole madalam. Kuid ka Hawaii kahvatub Marsi kõrgeima mäe Olympus Monsi ees, millel on kõrgust 27 km Marsi kokkuleppelisest "merepinnast".
6. Kus on toimunud tapvaimad maavärinad?
Maavärinate käes on enim kannatanud Hiina. Huvitaval kombel on ohvriterohkeim maavärin toimunud juba peaaegu 500 aasta eest, aastal 1557. Inimesesd elasid pehmesse kivimisse uuristatud koobastes, mis maavärina ajal kokku kukkusid. Hukkus umbes 830 000 inimest. Ka kaasajal on rängim maavärin toimunud Hiinas – 1976. aastal Tangshanis, kus hukkus 250 000 inimest
7. On Kuu alati nii lähedal olnud?
Teglikult kaugeneb Kuu Maast pidevalt umbes 4 cm aastas. Ka Maa pöörlemiskiirus kahaneb aeglaselt. Miljardi aasta eest oli ühe ööpäeva pikkuseks kõigest 18 tundi. Maa vanus on 4,55 miljardit aastat.
8. Kus asub madalaim punkt Maa pinnal?
Madalaim maismaapunkt asub Surnumere kaldal, mis on üle 400 meetri merepinnast madalamal. See arv suureneb iga aasta ühe meetri võrra, sest Surnumere pinnalt aurab vett kiiremini, kui jõgede kaudu juurde voolata jõuab. Madalaim koht maailmameres on aga Mariaani süvik 11 022 meetriga.
9. Milline jõgi on pikim?
Sellele küsimusele on raske üheselt vastata. Üldiselt peetakse pikimaks Niilust, kuid ilmselt on võimalik alates Amazonase suudmest kuni mõne ta lätteni panna kokku veelgi pikem veetee.
10. Kus asub kõige kuivem koht?
Atacama kõrbes Tšiili põhjaosas ei saja praktiliselt üldse või kui soovite 0,76 mm aastas märkimisväärseks pidada, siis midagi ikka vahest väga harva justkui oleks sadanud. Peamiseks põhjuseks on külm Humboldti hoovus, mis piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja poole voolab. Selle tagajärjel kujuneb välja püsiv temperatuuriinversioon (maapinna läheduses olev õhukiht on külmem kui selle kohal olev) ning maapinnast auranud niiskus ei saa seetõttu sellest kihist kõrgemale tõusta ning pilvedesse koguneda.
11. Kas Maa on seest vedel?
Osaliselt. Ettekujutus Maa sisemust täitvast vedelast magmast ei ole päris õige. Valdav osa maakoorest ja selle alusest vahevööst on tahke. Küll on aga vedelas olekus mitmetuhande kilomeetri sügavusel olev peamiselt rauast välistuum, mille pööriseline liikumine tekitab Maa magnetvälja.
12. Kui suur osa veest on joodav?
Vett on Maal palju, kuid 97 protsenti sellest on maailmameres ning joomiseks liiga soolane. Magedast veest on aga valdav osa Antarktist ja Gröönimaad katvais jääkilpides. Otseselt joogiks kasutatav vedel põhja- ja pinnavesi moodustab kogu Maa veevarudest väga väikse osa.
13. Kas merevesi on joodav?
Tavaliselt arvatakse, et ei ole, kuid see pole alati tõsi. Meie oma Läänemere soolsus on niivõrd madal, et selle veega on tegelikult võimalik janu kustutada. Inimene saab juua sellist vett, mille soolsus on väiksem kui uriinil. Kui see nii ei ole, siis joomine ainult suurendab janu, sest vett tuleb lahjendada, selleks aga võetakse vesi rakkudest ning lõppeb see kõik piinarikka surmaga.
14. Kuu on meteoriidikraatritega kaetud, kuid Maa mitte. Miks see nii on?
Maa on tõepoolest suurem ja peaks tõmbama ligi enam meteoorkehasid, kuid asi on selles, et Kuu on geoloogiliselt surnud, Maa aga vägagi elav. Ainsad geoloogilised sündmused Kuul ongi tänapäeval harvad kokkupõrked teiste kosmiliste kehadega. Maa pinda kujundatakse aga pidevalt ümber. Vulkaanid, liikuvad laamad, kerkivad mäed, setetega täituvad basseinid. Kõik see pühib aja jooksul Maa pinnalt sinna tekkinud taevase päritoluga armid. Kuid sellegipoolest leitakse ka Maal pidevalt uusi meteoriidikraatreid. Eesti, muuseas, on üks tihedamini kraatritega palistatud maid maailmas.
15. Kuid miks on Kuu geoloogiliselt surnud?
Asi on selles, et Kuu on Maaga võrreldes liiga väike. Sellel on kaks peamist tagajärge. Esiteks on ta kaotanud oma sisesoojuse. Ilma selleta pole vulkaane ja mäetekkeprotsesse, mis kujundaksid pinnamoodi ning looksid hüdrosfääri ja atmosfääri. Väiksuse tõttu on ta aga kaotanud ka selle atmosfääri, mis tal kunagi oli. Seetõttu ei teki siseenrgia mõjul uusi pinnavorme ning ka väljaspool ei ole midagi, mis neid maha kulutaks ning materjali ringi kannaks ja armilist nägu tasandaks.
pühapäev, september 23, 2007
LAIP! Meie majas :(
Hommikul oli vaja seentega tegelda. Soolata, marineerida :) Mõnus. Õhtul asusin Tallinna sõitma. Ajastus oli selline, et jõuaksin 21,30 koju. Ju ma midagi telekast näha tahtsin. Kõik ok. Olin autoga maja ees juba 21,15 ajal, aga majja ei suutnud minna. SAIN NAGU PUUGA PÄHE ! Maja ees oli politsei, mõned inimeste salgad ja meie trepikoja ukse peal lamas inimene !!! Talle oli midagi peale tõmmatud. Kuna mul oli väga palju kompse ei suutnud ma sinna turnima minna. Mõni ülbik aga ronis oma kompsudega üle laiba. Ma ei saanud midagi aru, aga väljuda autost ei suutnud. Aega läks pea 45 mintsa. Tuli uhke mersu buss ja tõstis laiba autosse. Hiljem selgus, et see oli meie 3korruse baaba, mutt kellel oli koguaeg kobisemist ja õiendamist. Aga ma ei saand aru miks ta seal all uksel lamas !? Raske oli olla.
laupäev, september 22, 2007
Hiiumaa
Täna oli kurb ja ilus päev. Hommikupoolikul kallas oavarrest. Sugulased olid ka Hiiumaal. Istutasime täditütre mehe mälestuseks tammepuu. Pääle lõunat läks ilm ilusaks ja otsustasime metsa seenele minna :) Olin omale UUED kummikud ka ostnud :) Nüüd hea mõnus kuiva jalaga ära käia. Sain terve suure suure korvi männiriisikaid. Isa korjas pohli ja sugulased vist seeni ja marju segamini. Õhtul istusime sugulaste poole veinisime, sõime viinamarju ja lihtsalt vestlesime.
Õhtul helistas mulle härra, kes oli ennast maani täis tõmmanud :( Normaalne eks !
reede, september 21, 2007
päeva leid
Kümme inimkonna suurimat leiutist
Kümme leiutist, mis on oluliselt muutnud kõigi inimeste elu.
10. Torustikud -Heitvee saab minema juhtida ja puhast vett kohale toimetada - vaid seetõttu saavad eksisteerida moodsad suurlinnad. Loomulikult olid linnad olemas ka enne kanalisatsiooni ja veetorustikke, aga need olid oluliselt väiksemad. Üritagem endale ette kujutada kõrghoonet või suurt korterelamut
9.
Trükipress - Trükipressi leiutamine tõi endaga kaasa massikommunikatsiooni tekke. Johannes Gutenbergi leiutatud trükipressil oli oma roll nii reformatsiooni, renessansi kui ka teadusrevolutsiooni juures.
Kruvipressid oliivõli ja viinamarjade pressimiseks olid Euroopas tuntud juba Rooma impeeriumi aegadel. Keskajal kasutati presse käsikirjade köitmisel. Gutenbergi trükipress muutis ala tööstuslikuks - ühtäkki oli võimalik trükkida palju rohkem. Käsikirjade käsitsi ümberkirjutamine kadus igavikku.
8. Auto - Prantsuse mehhaanik Nicolas Joseph Cugnot meisterdas 1769. aastal esimese auto - kolmerattalise puust kahurivankri, mis töötas aurumootoriga.
1885. ehitas Karl Benz maailma esimese sisepõlemismootoriga auto. Samal aastal viis Gottlieb Daimler sisepõlemismootori veel sammukese edasi ning patenteeris mootori, mis on põhimõtteliselt kõigi tänapäevaste bensiinimootorite eellane.
7. Putukamürgid - Juba 2500 aastat enne meie aega kasutasid inimesed putukamürke, et vilja kahjurite eest kaitsta. Sumerid puistasid 4500 aastat tagasi viljapõldudele väävlit, et putukaid tappa. 1939. aastal avastas Paul Müller DDT, mis osutus putukate vastu ülimalt tõhusaks. Peagi kasutati seda kogu maailmas.Kuid 1960ndatel selgus, et DDT tõttu ei saa paljud kalatoidulised linnud enam järglasi, selgus, et DDT kujutab looduslikule mitmekesisusele tohutut ohtu.Taimekaitsemürkide kasutamist pole DDT kasutusest kõrvaldamine siiski kärpinud - võrreldes 1950. aastatega on kogused viiekümnekordistunud.
6. Aurumootor - Inglise sõjaväeinsener ja leiutaja Thomas Savery patenteeris 1698. aastal esimese algelise aurumasina. 1712. täiustas Inglise sepp Thomas Newcomen masinat, võttes auru kondenseerimiseks välise vesijahutuse asemel kasutusele sissepritsimise ja ühendas uut tüüpi jõumasina kolbpumbaga. Aurumasinate ja aurukatelde kiirem areng sai hoo sisse siis, kui Glasgow' ülikooli matemaatikariistade konstruktor James Watt sai 1763. aastal ülikoolilt tellimuse remontida Newcomeni masina mudel.
1781. võttis Watt kasutusele pöörlevaid mehhanisme käitava aurumasina, seitse aastat hiljem oli tal valmis universaalne planetaarülekande, hooratta ja tsentrifugaalregulaatoriga aurumasin. See võimaldas aurujõu tööstuses kasutusele võtta ning avas tee tööstusrevolutsioonile.
5. Arvuti - 1834. aastal tuli Charles Babbage välja ideega luua universaalne mehhaaniline programmeeritav arvuti - analüütiline masin. Raha nappis ning Babbage ei jõudnud oma ideedega eales sinnamaani, et masin ka päriselt valmis oleks saanud.
Automatiseeritud andmetöötluseni jõuti 1890. aasta USA rahvaloendusel, kui Hermann Hollerithi idee järgi ehitatud perfokaardilugeja suutis tööd oluliselt lihtsustada. Masinaid tootis firma Computing Tabulating Recording Corporation, millest hiljem kasvas välja IBM.
4. Transistor - Transistoril põhinevad arvutid, mobiiltelefonid, tegelikult kogu moodne elektroonika. Transistor on pooljuht, mille abil on võimalik ühe elektrisignaali abil teist elektrisignaali juhtida.
1947. aasta 16. detsembril said William Shockley, John Bardeen ja Walter Brattain Belli laborites valmis esimese transistori, mille eest anti neile 1956. aastal said Nobeli füüsikaauhind.
3. Plastid - Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite - täiteained, plastifikaator, stabilisaatorite, värvaine ja muu sulamit.
Esimese sünteetilisest polümeerist plasti valmistas fenoolist ja formaldehüüdist lihtsa sünteesimeetodi abil Leo Hendrik Baekeland 1909. aastal.
Edasi vallutasid maailma polü(vinüülkloriid), polüstereen, polüteleen, polüpropüleen, nailon, polüester, akrüül, silokoon ja polüretaan.
2.
Rakkesse pandud elekter - Kuigi elekter on alati olnud, oli vaja seadmeid, mis toodaksid elektrit ning lahendust, kuidas elektrit majadeni toimetada. Selle probleemi lahendas Thomas Edison. Tema muutis elektri müüdavaks kaubaks ning tema Pearli tänava elektrijaam oli maailma esimene. Nikolai Tesla poolt väljamõeldud vahelduvvoolutehnoloogia võimaldas elektrit viia pikkade vahemaade taha, selle tulemusena tekkis tänapäevane elektrivõrgustik.
1. Antibiootikumid - Kolmesaja aasta eest surid inimesed peamiselt nakkushaigustesse. 1347. aastal Euroopat tabanud katkuepideemia tappis ligi poole Euroopa rahvastikust. Kui kolonisaatorid viisid rõuged kaasa Põhja-Ameerikasse, kärpis haigus saja aasta jooksul põliselanike arvu 90 protsenti. 19. sajandil oli läänemaailmas peamine surmapõhjus tuberkuloos. Väga vähe inimesi nägi vanaduspõlve. Tänapäeval pole 70-aastaseks elamine enam mingi ime ning inimesed surevad pigem südameinfarkti, vähi või ajuinsuldi tagajärjel.
Aga võib-olla hoopis raadio? Või kell või laser? Avalda kommentaarides oma arvamust, milline on inimkonna suurim leiutis.
Kümme leiutist, mis on oluliselt muutnud kõigi inimeste elu.
10. Torustikud -Heitvee saab minema juhtida ja puhast vett kohale toimetada - vaid seetõttu saavad eksisteerida moodsad suurlinnad. Loomulikult olid linnad olemas ka enne kanalisatsiooni ja veetorustikke, aga need olid oluliselt väiksemad. Üritagem endale ette kujutada kõrghoonet või suurt korterelamut
9.
Trükipress - Trükipressi leiutamine tõi endaga kaasa massikommunikatsiooni tekke. Johannes Gutenbergi leiutatud trükipressil oli oma roll nii reformatsiooni, renessansi kui ka teadusrevolutsiooni juures.Kruvipressid oliivõli ja viinamarjade pressimiseks olid Euroopas tuntud juba Rooma impeeriumi aegadel. Keskajal kasutati presse käsikirjade köitmisel. Gutenbergi trükipress muutis ala tööstuslikuks - ühtäkki oli võimalik trükkida palju rohkem. Käsikirjade käsitsi ümberkirjutamine kadus igavikku.
8. Auto - Prantsuse mehhaanik Nicolas Joseph Cugnot meisterdas 1769. aastal esimese auto - kolmerattalise puust kahurivankri, mis töötas aurumootoriga.
1885. ehitas Karl Benz maailma esimese sisepõlemismootoriga auto. Samal aastal viis Gottlieb Daimler sisepõlemismootori veel sammukese edasi ning patenteeris mootori, mis on põhimõtteliselt kõigi tänapäevaste bensiinimootorite eellane.
7. Putukamürgid - Juba 2500 aastat enne meie aega kasutasid inimesed putukamürke, et vilja kahjurite eest kaitsta. Sumerid puistasid 4500 aastat tagasi viljapõldudele väävlit, et putukaid tappa. 1939. aastal avastas Paul Müller DDT, mis osutus putukate vastu ülimalt tõhusaks. Peagi kasutati seda kogu maailmas.Kuid 1960ndatel selgus, et DDT tõttu ei saa paljud kalatoidulised linnud enam järglasi, selgus, et DDT kujutab looduslikule mitmekesisusele tohutut ohtu.Taimekaitsemürkide kasutamist pole DDT kasutusest kõrvaldamine siiski kärpinud - võrreldes 1950. aastatega on kogused viiekümnekordistunud.
6. Aurumootor - Inglise sõjaväeinsener ja leiutaja Thomas Savery patenteeris 1698. aastal esimese algelise aurumasina. 1712. täiustas Inglise sepp Thomas Newcomen masinat, võttes auru kondenseerimiseks välise vesijahutuse asemel kasutusele sissepritsimise ja ühendas uut tüüpi jõumasina kolbpumbaga. Aurumasinate ja aurukatelde kiirem areng sai hoo sisse siis, kui Glasgow' ülikooli matemaatikariistade konstruktor James Watt sai 1763. aastal ülikoolilt tellimuse remontida Newcomeni masina mudel.
1781. võttis Watt kasutusele pöörlevaid mehhanisme käitava aurumasina, seitse aastat hiljem oli tal valmis universaalne planetaarülekande, hooratta ja tsentrifugaalregulaatoriga aurumasin. See võimaldas aurujõu tööstuses kasutusele võtta ning avas tee tööstusrevolutsioonile.
5. Arvuti - 1834. aastal tuli Charles Babbage välja ideega luua universaalne mehhaaniline programmeeritav arvuti - analüütiline masin. Raha nappis ning Babbage ei jõudnud oma ideedega eales sinnamaani, et masin ka päriselt valmis oleks saanud.
Automatiseeritud andmetöötluseni jõuti 1890. aasta USA rahvaloendusel, kui Hermann Hollerithi idee järgi ehitatud perfokaardilugeja suutis tööd oluliselt lihtsustada. Masinaid tootis firma Computing Tabulating Recording Corporation, millest hiljem kasvas välja IBM.
4. Transistor - Transistoril põhinevad arvutid, mobiiltelefonid, tegelikult kogu moodne elektroonika. Transistor on pooljuht, mille abil on võimalik ühe elektrisignaali abil teist elektrisignaali juhtida.
1947. aasta 16. detsembril said William Shockley, John Bardeen ja Walter Brattain Belli laborites valmis esimese transistori, mille eest anti neile 1956. aastal said Nobeli füüsikaauhind.
3. Plastid - Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite - täiteained, plastifikaator, stabilisaatorite, värvaine ja muu sulamit.
Esimese sünteetilisest polümeerist plasti valmistas fenoolist ja formaldehüüdist lihtsa sünteesimeetodi abil Leo Hendrik Baekeland 1909. aastal.
Edasi vallutasid maailma polü(vinüülkloriid), polüstereen, polüteleen, polüpropüleen, nailon, polüester, akrüül, silokoon ja polüretaan.
2.
Rakkesse pandud elekter - Kuigi elekter on alati olnud, oli vaja seadmeid, mis toodaksid elektrit ning lahendust, kuidas elektrit majadeni toimetada. Selle probleemi lahendas Thomas Edison. Tema muutis elektri müüdavaks kaubaks ning tema Pearli tänava elektrijaam oli maailma esimene. Nikolai Tesla poolt väljamõeldud vahelduvvoolutehnoloogia võimaldas elektrit viia pikkade vahemaade taha, selle tulemusena tekkis tänapäevane elektrivõrgustik.1. Antibiootikumid - Kolmesaja aasta eest surid inimesed peamiselt nakkushaigustesse. 1347. aastal Euroopat tabanud katkuepideemia tappis ligi poole Euroopa rahvastikust. Kui kolonisaatorid viisid rõuged kaasa Põhja-Ameerikasse, kärpis haigus saja aasta jooksul põliselanike arvu 90 protsenti. 19. sajandil oli läänemaailmas peamine surmapõhjus tuberkuloos. Väga vähe inimesi nägi vanaduspõlve. Tänapäeval pole 70-aastaseks elamine enam mingi ime ning inimesed surevad pigem südameinfarkti, vähi või ajuinsuldi tagajärjel.
Aga võib-olla hoopis raadio? Või kell või laser? Avalda kommentaarides oma arvamust, milline on inimkonna suurim leiutis.
neljapäev, september 20, 2007
kolmapäev, september 19, 2007
päeva leid
Muuda oma keha vähikindlaks. 8 lihtsat moodust
Vähk on eestlastel üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Põhjused on tihtipeale geneetilised ning eeldused vähi tekkeks võivad olla meie organismis olemas juba sünnist saati. Tegelikult on aga võimalik nii mõndagi teha, et vähi teket vältida või vähemalt lükata edasi kaugemasse tulevikku.
Hiljuti avaldatud uurimuste põhjal toob võrguajakiri Men's Health välja kaheksa lihtsat moodust, mis peaksid aitama moodustada kaitsekilbi meid ründavate vähitekitajate vastu. Kõigil kaheksal moodusel on lisaks ka veel üks ühine tunnus – kui nad otseselt ka vähki ennetada ei suuda, on nad ka niisama tervisele kasulikud.
1. Joo granaatõunamahlaGranaatõunamahl sisaldab polüfenoole, isoflavoone ja erinevaid antioksüdante, mis kokku moodustavad tugeva vähivastase võitlusrühma. On näidatud, et granaatõunamahl aeglustab hiirtel eesnäärmevähi kasvu ning stabiliseerib eesnäärmevähi vastast ravi saanud meestel eesnäärmevähi spetsiifilise antigeeni taset veres. Nüüd on Wisconsini ülikooli teadlased näidanud, et granaatõun võib takistada ka kopsuvähi kasvamist. Soovitatavaks koguseks on umbes pool liitrit mahla päevas
2. Söö mustikaidMustikate koostisesse kuuluvad stilbenoidid võitlevad erinevate vähitüüpide vastu. Rutgersi ülikooli uurijad on näidanud, et mustikatega saab ravida käärsoolevähki. Lisaks saab mustikatest korraliku portsu C-vitamiini, mis on antioksüdant ning ennetab vähi teket.
3. Ära liialt muretse Purdue ülikooli teadlased jälgisid 12 aasta jooksul 1600 meest. Pooled meestest, kes pidevalt millegi pärast muretsesid, surid katseperioodi jooksul. Ainult viiendik optimistlikest meestest suri enne katseperioodi lõppu. Kolmandik närvilistest meestest suri mõne vähi tagajärjel. Kuidas ennast aidata? Stressiuurijad soovitavad püüda elada rohkem käesolevas hetkes ning vähem mõelda möödunule ning tulevikule. Enamasti on käesolev hetk täiesti talutav. Küllap tuleviku pärast jõuab muretseda ka siis, kui see käes.
4. Lase kontrollida seleeni tasetSeleeni on kaua aega peetud heaks vähivastaseks relvaks, kuid teda ei tohi annustada liiga palju. Peaaegu tuhande mehe peal läbiviidud uurimus näitas, et algselt madala seleenitasemega meestel aitas igapäevane seleeni annustamine vähendada eesnäärmevähi riski 92 protsendi võrra. Algselt kõrge seleeni tasemega meestel aga suurendas lisaseleeni manustamine vähiriski 88 protsenti.
5. Telli sushitOhio ülikooli teadlased näitasid, et pruunvetikatest eraldatud polüfenoolidega toidetud hiirtel, keda pommitati UV-kiirtega, langes nahavähi esinemise tõenäosus 60 protsenti. Olemasolevad nahakasvajad vähenesid polüfenoolidest toitumisel 43 protsendi võrra. Inimesele piisab päevas vaid ühest-kahest lusikatäiest. Vetikad on madala kalorlusega, kuid sisaldavad südamele kasulikke kiudaineid, luudele vajalikku kaltsiumi ning rauda. Sushi valmistamisel kasutatavad kuivatatud ja röstitud vetikad sisaldavad ka A- ja C-vitamiine.
6. Ole rohkem õuesD-vitamiini on ammu peetud võimalikuks vähiennetajaks, kuid kindlaid tõendeid polnud. Greightoni ülikoolis läbiviidud uurimus aga leidis need. Naistel, kes nelja aasta jooksul manustasid toiduga lisaks D-vitamiini, langes vähirisk 60–77 protsenti võrreldes naistega, kes samal ajal võtsid võltsravimit. D-vitamiin pole vajalik aga vaid naistele. See on vajalik immuunsüsteemi korralikuks tööks ning aitab tappa vähirakke nende varajases arengujärgus. Loodus on ette näinud, et me toodaksime D-vitamiini ise päikese abil, seega tasub rohkem õues olla (see ei loe, et ilm on pilves).
7. Hinga puhast õhkuPassiivne suitsetamine võib olla isegi ohtlikum, kui sa arvasid. Hiljuti ajakirjas American Journal of Public Health avaldatud uurimus näitas, et suitsustes kohtades töötanud mittesuitsetajate uriinis oli kolm korda rohkem suitsus leiduvat kartsenogeeni NNK kui puhtas õhus töötanud mittesuitsetajatel. Seega, kui keegi sinu kõrval suitsetama hakkab, istu parem teise kohta.
8. Tee pisut trenniPaljud uurimused on näidanud, et isegi pisut trenni võib osutuda tohutult kasulikuks. 29 110 meest jälginud uurimus näitas, et isegi meestel, kes vaid kord nädalas trenni tegid, oli oht haigestuda eesnäärmevähki 30 protsenti väiksem kui meestel, kes ennast üldse ei liigutanud. Trennikordade sagenemine ning trenni intesiivistumine muutis tulemused muidugi veel paremaks. Käige kasvõi töökaaslastega koos kord nädalas korvpalli mängimas.
Vähk on eestlastel üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Põhjused on tihtipeale geneetilised ning eeldused vähi tekkeks võivad olla meie organismis olemas juba sünnist saati. Tegelikult on aga võimalik nii mõndagi teha, et vähi teket vältida või vähemalt lükata edasi kaugemasse tulevikku.
Hiljuti avaldatud uurimuste põhjal toob võrguajakiri Men's Health välja kaheksa lihtsat moodust, mis peaksid aitama moodustada kaitsekilbi meid ründavate vähitekitajate vastu. Kõigil kaheksal moodusel on lisaks ka veel üks ühine tunnus – kui nad otseselt ka vähki ennetada ei suuda, on nad ka niisama tervisele kasulikud.
1. Joo granaatõunamahlaGranaatõunamahl sisaldab polüfenoole, isoflavoone ja erinevaid antioksüdante, mis kokku moodustavad tugeva vähivastase võitlusrühma. On näidatud, et granaatõunamahl aeglustab hiirtel eesnäärmevähi kasvu ning stabiliseerib eesnäärmevähi vastast ravi saanud meestel eesnäärmevähi spetsiifilise antigeeni taset veres. Nüüd on Wisconsini ülikooli teadlased näidanud, et granaatõun võib takistada ka kopsuvähi kasvamist. Soovitatavaks koguseks on umbes pool liitrit mahla päevas
2. Söö mustikaidMustikate koostisesse kuuluvad stilbenoidid võitlevad erinevate vähitüüpide vastu. Rutgersi ülikooli uurijad on näidanud, et mustikatega saab ravida käärsoolevähki. Lisaks saab mustikatest korraliku portsu C-vitamiini, mis on antioksüdant ning ennetab vähi teket.
3. Ära liialt muretse Purdue ülikooli teadlased jälgisid 12 aasta jooksul 1600 meest. Pooled meestest, kes pidevalt millegi pärast muretsesid, surid katseperioodi jooksul. Ainult viiendik optimistlikest meestest suri enne katseperioodi lõppu. Kolmandik närvilistest meestest suri mõne vähi tagajärjel. Kuidas ennast aidata? Stressiuurijad soovitavad püüda elada rohkem käesolevas hetkes ning vähem mõelda möödunule ning tulevikule. Enamasti on käesolev hetk täiesti talutav. Küllap tuleviku pärast jõuab muretseda ka siis, kui see käes.
4. Lase kontrollida seleeni tasetSeleeni on kaua aega peetud heaks vähivastaseks relvaks, kuid teda ei tohi annustada liiga palju. Peaaegu tuhande mehe peal läbiviidud uurimus näitas, et algselt madala seleenitasemega meestel aitas igapäevane seleeni annustamine vähendada eesnäärmevähi riski 92 protsendi võrra. Algselt kõrge seleeni tasemega meestel aga suurendas lisaseleeni manustamine vähiriski 88 protsenti.
5. Telli sushitOhio ülikooli teadlased näitasid, et pruunvetikatest eraldatud polüfenoolidega toidetud hiirtel, keda pommitati UV-kiirtega, langes nahavähi esinemise tõenäosus 60 protsenti. Olemasolevad nahakasvajad vähenesid polüfenoolidest toitumisel 43 protsendi võrra. Inimesele piisab päevas vaid ühest-kahest lusikatäiest. Vetikad on madala kalorlusega, kuid sisaldavad südamele kasulikke kiudaineid, luudele vajalikku kaltsiumi ning rauda. Sushi valmistamisel kasutatavad kuivatatud ja röstitud vetikad sisaldavad ka A- ja C-vitamiine.
6. Ole rohkem õuesD-vitamiini on ammu peetud võimalikuks vähiennetajaks, kuid kindlaid tõendeid polnud. Greightoni ülikoolis läbiviidud uurimus aga leidis need. Naistel, kes nelja aasta jooksul manustasid toiduga lisaks D-vitamiini, langes vähirisk 60–77 protsenti võrreldes naistega, kes samal ajal võtsid võltsravimit. D-vitamiin pole vajalik aga vaid naistele. See on vajalik immuunsüsteemi korralikuks tööks ning aitab tappa vähirakke nende varajases arengujärgus. Loodus on ette näinud, et me toodaksime D-vitamiini ise päikese abil, seega tasub rohkem õues olla (see ei loe, et ilm on pilves).
7. Hinga puhast õhkuPassiivne suitsetamine võib olla isegi ohtlikum, kui sa arvasid. Hiljuti ajakirjas American Journal of Public Health avaldatud uurimus näitas, et suitsustes kohtades töötanud mittesuitsetajate uriinis oli kolm korda rohkem suitsus leiduvat kartsenogeeni NNK kui puhtas õhus töötanud mittesuitsetajatel. Seega, kui keegi sinu kõrval suitsetama hakkab, istu parem teise kohta.
8. Tee pisut trenniPaljud uurimused on näidanud, et isegi pisut trenni võib osutuda tohutult kasulikuks. 29 110 meest jälginud uurimus näitas, et isegi meestel, kes vaid kord nädalas trenni tegid, oli oht haigestuda eesnäärmevähki 30 protsenti väiksem kui meestel, kes ennast üldse ei liigutanud. Trennikordade sagenemine ning trenni intesiivistumine muutis tulemused muidugi veel paremaks. Käige kasvõi töökaaslastega koos kord nädalas korvpalli mängimas.
esmaspäev, september 17, 2007
Läbirääkimised uue kliendiga
Õhtul peale tööd käisin külas Liisil ja Margusel. Liisi helistas mulle üks päev ja teatas, et ta mees hakkab firmat tegema. Müüma lauamänge :) Näis kuidas me vestlus kulgeb. Hoiame pöialt.
mõtted
Täna on palju mõtteid :S Esiteks - Sina suhtlesid eila üle tüki aja terve päeva minuga. Kuigi ka siis kadusid mõneks ajaks jäägitult. Aga see oli ikkagi IME ! Teiseks - minu ema suhtumine ... esimest korda jõudis mu ema samasse sisu, et kõik nagu laabub ja on normaalne, aga vaene laps Sul ei ole ju kellegagi arutada, kaaluda ja otsuseid koos teha ja langetada. Paraku mõtlen ma ise pidevalt samamõtete. Peredel on ikka kergem, arutada, vaielda asjad selgeks ja läbi, risk ja kohustused ja muugi kõik jagatud. Mina pean valima, otsustama ja vastutama üksi. Raske ei ole, aga kurb ja nukke on, sest keegi ei vaidle - arutle - ega ole ka poolt :( Selles tunnen kohutavalt puudust ! Kolmandaks - mis ühele lubatud, see teisele keelatud. Kaks samas ettevõttes töötavat inimest. Üks töötanud ~7 aastat ja teine ~2,5 aastat. Tööd nagu ple, ülemus kah ple. Staazikam võttis omale kutsika, aga kuna kutsikas koguaeg kodus üksi siis lihtsalt suvalt marsitakse sageli mingil kelle ajal töölt ära. Ei küsita ära ega midagi ... lihtsalt minek ... Teine aga peab passima. Sülitagu lakke, lugegu lehte v jumal teab mida ... keegi ei ütle et ülemus kohe sisse ei astu ... ei taha kellegi pahameelt ja riskida ... istud ja ootad vaikides kurvalt, et kell saaks 17 ja kodus minna võiks. Ometigi staazikam töötaja ei saa ei õiendada, noomitust ega midagi. Talle kõik lubatud. Okey ma saan aru, tal sageli põldudel käimised, koolitused, nõupidamised ja muud liidu tegevused, aga kutsikas oli su oma vaba valik !!! :( Oh jah ... mis seal ikka ... elu peaks olema karmaga õiglane !?!? Mulle tundub, et ta ple kumbagi :( Olen pettunud ja pisut solvunud :(
laupäev, september 15, 2007
Taas Keila-Joal
Täna kutsus Kaimo pere mind endale külla. Lobasime niisama, tegime sauna ja sõime väga nämmat jäätust :) Kuna sõitsin nende suunas mööda rannikut siis langetasin enda jaoks ühe otsuse ... :) Näi mis sest saab :) Kui üldse midagi saab. Õhtul tagasi teel sadas vihma ja paha oli sõita. Tee tundus libe ja läikis vastu :( Rahvas tuli Eltoni Johni kontserdilt ilmselt, sest teed olid väga autosid täis ... :)
reede, september 14, 2007
Päeva leid
Maailma sügavaimad karjäärid on kaevatud teemandite leidmiseks.
Kas see on juhus?
Artiklit pääsed lugema siit: Pildid: hämmastavad augud
Kas see on juhus?
Artiklit pääsed lugema siit: Pildid: hämmastavad augud
neljapäev, september 13, 2007
13 kuupäev
Tore ... õnne Sullegi. Kena, et Sa ei hoolinud, et Sul meeles polnud ! Ole siis see krdi hoolimatu mats edasi. Ja see, et ma olen sund seisus kl. 6 telefoni võtma ei ole õigustus ! Vot magan ja ei võta !!! 25 kuud ... mina võtaks kohe heaga sealt - 8 kuud ... mõtle ise edasi :(
Päeva leid
Uuring: jooksmine rikub rinnapartii
Ühe spordirinnahoidjatootja tellimusel valminud uuringust selgus, et naise rinnad rappuvad ühe miili jooksmisel 135 meetrit, mis põhjustab rindade rippuvajumise ning seega kauni büsti kaotuse.
Uuringu teostanud Portsmouthi teadlasterühm selgitas välja, et miljonid naised rikuvad sörkjooksuga oma rinnad ära, kui nad ei kanna spetsiaalset spordirinnahoidjat, vahendab BBC.
Iga joostud miiliga rappuvad naise rinnad 135 meetri jagu maad ja teadlased kinnitasid, et kui keskmine rind kaalub 200-300 grammi, siis miili jooksmisel tekkiv rindade rappumine seab tõsisesse ohtu rinda rinnakorviga siduva õrna ühenduse.
Uurimise tulemusel selgus, et spordirinnahoidjata jooksmine põhjustab peale ajutise valu ja ebamugavustunde veel ka rinna sidekoe väljavenimist, mille tagajärjel rinnad rippu vajuvad.
Teadlased väidavad uuringu kokkuvõttes, et tavalise t-särgi rinnahoidja kandmine sportimisel vähendab rappumist 38% võrra, kuid sponsorfirma rinnahoidja kandmine vähendavat rappumist lausa 78% võrra.
Ühe spordirinnahoidjatootja tellimusel valminud uuringust selgus, et naise rinnad rappuvad ühe miili jooksmisel 135 meetrit, mis põhjustab rindade rippuvajumise ning seega kauni büsti kaotuse.Uuringu teostanud Portsmouthi teadlasterühm selgitas välja, et miljonid naised rikuvad sörkjooksuga oma rinnad ära, kui nad ei kanna spetsiaalset spordirinnahoidjat, vahendab BBC.
Iga joostud miiliga rappuvad naise rinnad 135 meetri jagu maad ja teadlased kinnitasid, et kui keskmine rind kaalub 200-300 grammi, siis miili jooksmisel tekkiv rindade rappumine seab tõsisesse ohtu rinda rinnakorviga siduva õrna ühenduse.
Uurimise tulemusel selgus, et spordirinnahoidjata jooksmine põhjustab peale ajutise valu ja ebamugavustunde veel ka rinna sidekoe väljavenimist, mille tagajärjel rinnad rippu vajuvad.
Teadlased väidavad uuringu kokkuvõttes, et tavalise t-särgi rinnahoidja kandmine sportimisel vähendab rappumist 38% võrra, kuid sponsorfirma rinnahoidja kandmine vähendavat rappumist lausa 78% võrra.
kolmapäev, september 12, 2007
Tänapäeva 10 käsku
1. Ära usu millessegi ega kellessegi – see on ohtlik!
2. Sa ei tohi Jumala nime oma suhu võtta – muidu peetakse Sind imelikuks!
3. Pea meeles, et Sa teeksid alati tööd ja kunagi ei puhkaks!
4. Kui oled sõltlane (viin, narkootikumid, seks), ära muretse, pane täiega edasi!
5. Kui tapad, tee seda puhtalt ja ära jää sündmuspaigale passima!
6. Kui abielu rikud, kasuta kondoomi ja hangi vettpidav vale!
7. Ära palju varasta, võid vahele jääda!
8. Kui oled elu hammasrataste vahele jäänud, siis ole omaette! Meil pole sind vaja.
9. Ära himusta oma naabri maja. Võta laen ja ehita endale suurem!
10. Lapsed, ärge vaadake, mida teie vanemad teevad, vaid kuulake, mida nad räägivad!
Leidsin Hiiu Lehest 12 septembri paiku :)
2. Sa ei tohi Jumala nime oma suhu võtta – muidu peetakse Sind imelikuks!
3. Pea meeles, et Sa teeksid alati tööd ja kunagi ei puhkaks!
4. Kui oled sõltlane (viin, narkootikumid, seks), ära muretse, pane täiega edasi!
5. Kui tapad, tee seda puhtalt ja ära jää sündmuspaigale passima!
6. Kui abielu rikud, kasuta kondoomi ja hangi vettpidav vale!
7. Ära palju varasta, võid vahele jääda!
8. Kui oled elu hammasrataste vahele jäänud, siis ole omaette! Meil pole sind vaja.
9. Ära himusta oma naabri maja. Võta laen ja ehita endale suurem!
10. Lapsed, ärge vaadake, mida teie vanemad teevad, vaid kuulake, mida nad räägivad!
Leidsin Hiiu Lehest 12 septembri paiku :)
teisipäev, september 11, 2007
Uued maailmaimed Dubais :)
Pildid: 7 uut maailmailmet Dubais
Dubai emiir šeik Muhammad bin Rashid Al Maktum on mõistnud, et nafta lõpeb peagi otsa, seega tuleb kiiresti mõelda välja midagi, mis sama efektiivselt rikkaliku rahavoo kindlustaks.
Välja on mõeldud grandioossetest ehitistest ja tänapäevastest maailmaimedest koosnev projekt, mis peaks Araabia Ühendemiraatidesse meelitama viisteist miljonit turisti aastas.
1.
Burj Dubai – maailma kõrgeim hoone
Praegu on pilvelõhkuja veel ehitusjärgus. Valmis peaks ta esialgsete plaanide kohaselt saama 2008. aasta lõpuks, avamine toimub 2009. aasta septembris. Selleks ajaks on tegemist kaugelt kõrgeima hoonega maailmas. Burj on osa kahe ruutkilomeetri suurusest alast, millel nimeks Downtown Dubai. Hoone arhitektiks on ameeriklane Adrian Smith. Burj'i maksumuseks on 4 miljardit dollarit (46 miljardit krooni), kogu Downtown Dubai peale kulub aga 20 miljardit (230 miljardit krooni).
Pilvelõhkuja kuju on inspireeritud kohalikust kõrbelillest, mida on sageli kujutatud ka islami kunstis ja arhitektuuris. Lisaks on sellel ka puht ehituslik otstarve – ülalt kitsamaks muutuv hoone on lihtsalt püsivam. Burj saab olema täidetud poodide, kontorite, luksuslike korterite ja lõbustusasutustega.
2.
Palmikujulised saared
Palmisaared on kolm maailma kõige suuremat tehislikku saart. Saarte ehitamises mängisid võtmerolli hollandlased, kellel on rikkalikult kogemusi merelt maa juurdevõitmises. Saared paiknevad Pärsia lahes Araabia Ühendemiraatide ranniku vahetus läheduses. Kokku lisavad nad Dubaile 520 km jagu liivarandu.
Esimese kahe saare rajamiseks kulus umbes 100 miljonit kuupmeetrit kive ja liiva. Kolmanda saare Palm Deira jaoks kulub aga kokku umbes miljard kuupmeetrit täitematerjali. Kogu vajaminev materjal kaevandatakse Araabia Ühendemiraatide territooriumilt ja ranniku lähedasest merest. Saartele rajatakse palju luksushotelle, liivarandu, villasid, kortereid, veeparke, ostukeskusi, restorane ja palju muud sellist, kus rikkad turistid oma raha sirgeks saaksid lüüa.
Esimese palmisaare rajamisega alustati 2001 aasta juunis. Kolmanda saarega tehti algust 2004 aastal. Palm Deira peaks olema pindala poolest peaaegu sama suur kui Pariis. Saared peaks valmis saama 10-15 aasta jooksul.
3.
Dubailand: maailma suurim lõbustuspark
Dubailand on nii suur, et Muhumaa jääks talle kitsaks. Väljaarendatuna peaks ta olema täisfunktsionaalse linn, mis on jagatud kuueks erinevaks osaks, kuhu on majutatud golfiväljakud, motospordi ringrada, veepargid, maailma suurim siseruumides paiknev suusaspordikeskus, hiiglaslikud kaubanduskeskused ja hotellid.
4.
Hydropolis: luksuslik veealune puhkekeskus
Hydropolis on esimene omataoline puhkekeskus maailmas. Paikneb ta merepinnast 20 meetrit allpool. Laed ja seinad on kumerast pleksiklaasist, mis peaks külastajale andma võimaluse mereelustikku nautida. Puhkekeskuses on kokku 220 sviiti. Hydropolis avatakse 2009. aastal.
5.
Saarestik nagu maailmakaart
Oled sa kunagi mõelnud, et maailm võiks olla väiksem? Dubais on mõte teoks tehtud, sarnaselt palmikujulistele saartele on ka siia rajatud 300 saarest koosnev arhipelaag, mis eemalt vaadates meenutab maailmakaarti.
Saared koosnevad peamiselt merepõhjast kokkukogutud liivast. Saarte suurus ulatub 23 000 kuni 84 000 ruutmeetrini. Iga saare vahel on 50 kuni 100 meetrit vett. Kogu saarestiku pikkuseks on üheksa ja laiuseks kuus kilomeetrit, mida ümbritseb ovaalne lainemurdja saar. Ainus viis saartele pääseda on paadi või helikopteriga, kuid nende sõiduvahendite muretsemine ei tohiks saarte omanikele üle jõu käia, sest ühe saarekese eest tuleb välja käia 15–45 miljonit dollarit. Liiva kokkukuhjamine algas 2004. aastal. Käesolevaks aastaks on 90 protsenti saarestikust valmis. Pisimaailma kogumaksumuseks on 14 miljardit dollarit (pisut rohkem kui kahekordne tänavune Eesti riigieelarve).
6.
Dubai Mall: maailma suurim kaubanduskeskus
Dubai Mall reklaamib end kui maailma suurimat kaubanduskeskust. Valminuna peaks ta katma rohkem kui ruutkilomeetri suuruse ala. Kaubanduskeskuse sees on veel 10–15 väiksemat keskust, mis omakorda sisaldavad rohkem kui tuhandet poodi.
Esialgseks valmimistähtajaks oli 2006. aasta, kuid tööde venimise tõttu on seda kahe aasta võrra edasi lükatud. Peale poodide on seal ka üks maailma suurimaid akvaariume, tehislik juga, uisuväljak ning suurepärane vaade maailma kõrgeimale hoonele.
7.
Ski Dubai
Ski Dubai on maailma suurim siseruumides paiknev suusakeskus, mis on praeguseks juba avatud. Suusakeskuse pindalaks on 22 500 ruutmeetrit. Päeval on keskuses temperatuur kraad alla nulli, öösel, kui toodetakse lund, aga –6 kraadi. Keskus mahutab 1500 talispordihuvilist.
Välja on mõeldud grandioossetest ehitistest ja tänapäevastest maailmaimedest koosnev projekt, mis peaks Araabia Ühendemiraatidesse meelitama viisteist miljonit turisti aastas.
1.
Burj Dubai – maailma kõrgeim hoonePraegu on pilvelõhkuja veel ehitusjärgus. Valmis peaks ta esialgsete plaanide kohaselt saama 2008. aasta lõpuks, avamine toimub 2009. aasta septembris. Selleks ajaks on tegemist kaugelt kõrgeima hoonega maailmas. Burj on osa kahe ruutkilomeetri suurusest alast, millel nimeks Downtown Dubai. Hoone arhitektiks on ameeriklane Adrian Smith. Burj'i maksumuseks on 4 miljardit dollarit (46 miljardit krooni), kogu Downtown Dubai peale kulub aga 20 miljardit (230 miljardit krooni).
Pilvelõhkuja kuju on inspireeritud kohalikust kõrbelillest, mida on sageli kujutatud ka islami kunstis ja arhitektuuris. Lisaks on sellel ka puht ehituslik otstarve – ülalt kitsamaks muutuv hoone on lihtsalt püsivam. Burj saab olema täidetud poodide, kontorite, luksuslike korterite ja lõbustusasutustega.
2.
Palmikujulised saaredPalmisaared on kolm maailma kõige suuremat tehislikku saart. Saarte ehitamises mängisid võtmerolli hollandlased, kellel on rikkalikult kogemusi merelt maa juurdevõitmises. Saared paiknevad Pärsia lahes Araabia Ühendemiraatide ranniku vahetus läheduses. Kokku lisavad nad Dubaile 520 km jagu liivarandu.
Esimese kahe saare rajamiseks kulus umbes 100 miljonit kuupmeetrit kive ja liiva. Kolmanda saare Palm Deira jaoks kulub aga kokku umbes miljard kuupmeetrit täitematerjali. Kogu vajaminev materjal kaevandatakse Araabia Ühendemiraatide territooriumilt ja ranniku lähedasest merest. Saartele rajatakse palju luksushotelle, liivarandu, villasid, kortereid, veeparke, ostukeskusi, restorane ja palju muud sellist, kus rikkad turistid oma raha sirgeks saaksid lüüa.
Esimese palmisaare rajamisega alustati 2001 aasta juunis. Kolmanda saarega tehti algust 2004 aastal. Palm Deira peaks olema pindala poolest peaaegu sama suur kui Pariis. Saared peaks valmis saama 10-15 aasta jooksul.
3.
Dubailand: maailma suurim lõbustusparkDubailand on nii suur, et Muhumaa jääks talle kitsaks. Väljaarendatuna peaks ta olema täisfunktsionaalse linn, mis on jagatud kuueks erinevaks osaks, kuhu on majutatud golfiväljakud, motospordi ringrada, veepargid, maailma suurim siseruumides paiknev suusaspordikeskus, hiiglaslikud kaubanduskeskused ja hotellid.
4.
Hydropolis: luksuslik veealune puhkekeskusHydropolis on esimene omataoline puhkekeskus maailmas. Paikneb ta merepinnast 20 meetrit allpool. Laed ja seinad on kumerast pleksiklaasist, mis peaks külastajale andma võimaluse mereelustikku nautida. Puhkekeskuses on kokku 220 sviiti. Hydropolis avatakse 2009. aastal.
5.
Saarestik nagu maailmakaartOled sa kunagi mõelnud, et maailm võiks olla väiksem? Dubais on mõte teoks tehtud, sarnaselt palmikujulistele saartele on ka siia rajatud 300 saarest koosnev arhipelaag, mis eemalt vaadates meenutab maailmakaarti.
Saared koosnevad peamiselt merepõhjast kokkukogutud liivast. Saarte suurus ulatub 23 000 kuni 84 000 ruutmeetrini. Iga saare vahel on 50 kuni 100 meetrit vett. Kogu saarestiku pikkuseks on üheksa ja laiuseks kuus kilomeetrit, mida ümbritseb ovaalne lainemurdja saar. Ainus viis saartele pääseda on paadi või helikopteriga, kuid nende sõiduvahendite muretsemine ei tohiks saarte omanikele üle jõu käia, sest ühe saarekese eest tuleb välja käia 15–45 miljonit dollarit. Liiva kokkukuhjamine algas 2004. aastal. Käesolevaks aastaks on 90 protsenti saarestikust valmis. Pisimaailma kogumaksumuseks on 14 miljardit dollarit (pisut rohkem kui kahekordne tänavune Eesti riigieelarve).
6.
Dubai Mall: maailma suurim kaubanduskeskusDubai Mall reklaamib end kui maailma suurimat kaubanduskeskust. Valminuna peaks ta katma rohkem kui ruutkilomeetri suuruse ala. Kaubanduskeskuse sees on veel 10–15 väiksemat keskust, mis omakorda sisaldavad rohkem kui tuhandet poodi.
Esialgseks valmimistähtajaks oli 2006. aasta, kuid tööde venimise tõttu on seda kahe aasta võrra edasi lükatud. Peale poodide on seal ka üks maailma suurimaid akvaariume, tehislik juga, uisuväljak ning suurepärane vaade maailma kõrgeimale hoonele.
7.
Ski DubaiSki Dubai on maailma suurim siseruumides paiknev suusakeskus, mis on praeguseks juba avatud. Suusakeskuse pindalaks on 22 500 ruutmeetrit. Päeval on keskuses temperatuur kraad alla nulli, öösel, kui toodetakse lund, aga –6 kraadi. Keskus mahutab 1500 talispordihuvilist.
Artikkel: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=5ba10d5e-0437-44d7-b4a7-c4d28e91fb83
pühapäev, september 09, 2007
kaklus !!!
Lahe !!! Teist pühapäeva järjest peab Sinuga kaklema !!! Sa tead miks me ei suuda korralikult enam suhelda !!! Sa tead seda VÄGA hästi !!! Miks Sa tahad sõdida !? Milleks !? Muud targemaks teha Sul ple ve ?? Minule käib küll see närvidele ... säästa ometi minu ja enda närve ka. Aga jah ... mõistan kui Sulle kõik see kaifi ja naudingu valmistab !!! Haiglane värk ma ütleks :( Ja ära hakka õigustama ... Sina oled nendes tülides ja riidudes süüdi ... vaid üks asi ... mis siiani tegemata Sul on !!!! Hakkan nõutama kolleegiga, kes ütleb ... "Kõik mehed on sead !!" :( Kurb, et Sa selline oled !
laupäev, september 08, 2007
vanadus vol 2
Nagu ma eila juba mainisin ma unustasin midagi !!! Täna kl.14,30 olin saanud juuksuri aja Leinatamme salongi. Sättisin end valmis ja mõtlesin, et noh 15 mintsa veel varu aeg, et parklasse auto järgi minna ja siis ekselda Nõmme vahel ... aga kui ma õue välisuksel jõudsin pidin küll šhoki saama !!! Minu auto vaatas puu alt mulle vastu ! ma olin 200% kindel, et olin ta eelmisel õhtul parklasse viinud. No ei saa olla võimalik, et ma seda ei teinud. Varasemast ajast vana autoga oli mul ju nii palju muresid ja rüüstamisi olnud, et ma juba aastaid enam ööseks autot maja ette ei jätnud. Ma ei julgend mõeldagi mis kõik nüüd on. Ettevaatlikult jalutasin autoni, käisin ümber auto kontrollimaks et kas kõik kummid täis, klaasid terved jne ... Jube tunne oli küll !!! Olin ikka päri pikalt jahmunud. Ma olin ju väga kindel olnud :( Aga ok, see selleks. Ju see oli siis hoiatus et hakkan vanaks jääma. Juuksuris tehti mul pea kirjuks ja päris armas lõikus, nii et lõpp kokkuvõttes siiski positiivne päev igati :) Et asi täiuslik oleks, läksin ja ostsin rõõmsama tuju loomiseks ka lilled vaasi :) Keegi mulle neid ju ei kingi :) Peab aga ise seda rõõmus valmistama. Kusjuures enda ostetud lilled, seisavad kõikse kauem ilusad :)))) Ju ma siis armastan, end poputada :)))
reede, september 07, 2007
vanadus
Sel nädalal üldiselt olin pai ja istusin kodus. Tööd oli kuidagi palju ja järjele oli vaja end saada. Külastasin paari klienti vaid ja töötasin. Aga sellel reedel oli küll imelik päev. Töölt tulles läksin veel poodi, et varusid täiendada, vihma sadas ja mõtlesin et viin asjad autoga koju ja siis pärast lähen parklasse. Toimetasin, sõin, vaatasin telekat ... aga midagi olin hoopis unustanud. Kõik tundus nii mõnusa ja normaalne olema ... lösutasin teleka es kuni uinusin ...
pühapäev, september 02, 2007
Suvekõrvitsa roog
Täna kutsus täditütar mind endale külla, et teha koos suvekõrvitsat. Peaaegu kogu pere oli kodus, lapsed ja nende mehed jne. Tegime koos pisema tütre Jannega täidetud suvekõrvitsat ja oli veel ka õunakook ja lihtsalt mõnus olemine. Lea koos madisega korrastas ja kaevas maja esiselt välja paar puukest ja istutas uued ja värskendas ilmet :) ***
Päris hea oli kodust ära saada. Olin just meeletult jälle SINU peale vihastanud !!! Sa oled paha inimene kui sedasi mängid inimese ja tunnetega. Oleks nii, et te mõlemad kaks kaoksite ja kaoksitegi ära ... aga ei ... koguaeg üks kahest helistab ja ei lase unustada, ega maha rahuneda. Lihtsalt egoismi tipp ! Aga ühel päeval on mul ükskõik, kas tead. Mis ei tapa teeb tugevaks ... ja kui te kadunud olete on aegu kui ma isegi ei mõtle sellele, et keegi varsti jälle terrorit tegema hakkab. Ma ainult ei saa Sinu mõistusele pihta. Suur mees nii ei tee lihtsalt kui ta vähegi normaalne inimene on !!!
laupäev, september 01, 2007
Jälle medal :) !!! ÕNNE !!!
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Münchenis sõudmise MM-il paarisaerulisel kahepaadil pronksi. Eesti lootus Münchenis peetaval sõudmise MM-il medal saada täitus täna, kui meeste paarisaerulisel kahepaadil võitsid pronksmedali Jüri 41-aastane Jüri Jaanson ja 28-aastane Tõnu Endrekson, kirjutab Sportnet.
Raja viimasel neljandikul korraks ka kulla võitnud sloveenide Luka Spiki - Iztok Copi kõrvale tõusnud eestlased viimase 70 meetri peal pisut väsisid, kuid vaatamata sellele õnnestus Eesti paatkonnal pronksmedal napsata.
Kulla võitnud sloveenide lõpuajaks oli 6.16,65, teise koha pälvinud prantslased Adrien Hardy - Jean-Baptiste Maquet kaotasid võitjatele 0,38 sekundiga.
Jaanson - Endrekson jäid hõbemedalist 1,39 sekundi kaugusele, eestlaste lõpuaeg oli 6.18,32.
filmiõhtu ? hommik? :)
Õige jah ... mitte filmiõhtu (ma kustusin enne filmi algust), aga tegelikult filmihommik :) Peale Eesti sõudjate pronksi alustasin filmi vaatamist. Soovisin võtta komöödia, kuid ei kahetse et selle valisin. Julm aga põnev ja ausalt öeldes päris mõtlema panev. Selliseid filme vaadates tekib alati mõte ja tahtmine kedagi aidata, aga võimalustest jääb vist vajakka ja ei ole nagu õiget olukorda ka ette tulnud et saakski end proovile panna. :) Mõnusat filmitamist !
***
Vereteemant Blood Diamond
DVD saadaval alates 7. juunist ENDISEST PALGASÕDURIST SALAKAUBAVEDAJA (Leonardo DiCaprio). Mende hõimust pärit kalur (Djimon Hounsou). Aastal 1999 Sierra Leones möllava kodusõja keerises viib saatus need mehed kokku. Nad alustavad ohtlikku teekonda läbi vaenutegevusest laastatud maa, et otsida üles haruldane roosa teemant ning päästa kaluri poeg, kes väevõimuga värvati lapssõduriks mässuliste armeesse, mis külvab sadismi ja surma kogu riigis. Edward Zwicki (AU JA HIILGUS, VIIMANE SAMURAI) lavastatud pingeline seikluspõnevik on haarav ning südantliigutav jutustus inimsaatustest tänapäeva pingekoldes.
